10664/05

VIIES OSAKOND MIKOLENKO versus EESTI Kaebus nr 10664/05 KOHTUOTSUS STRASBOURG 8. oktoober 2009 K�esolev kohtuotsus muutub l�plikuks konventsiooni artikli 44 l�ikes 2 s�testatud tingimustel. Kohtuotsust v�ib keeleliselt toimetada. KOHTUOTSUS MIKOLENKO vs EESTI Kohtuasjas Mikolenko versus Eesti on Euroopa Inim�iguste Kohus (viies osakond) kojana, kuhu kuuluvad: Peer Lorenzen, esimees, Renate Jaeger, Karel Jungwiert, Rait Maruste, Isabelle Berro-Lef�vre, Mirjana Lazarova Trajkovska, Zdravka Kalaydjieva, kohtunikud, ja Claudia Westerdiek, osakonnasekret�r, olles n�u pidanud kinnisel istungil 8. septembril 2009, teinud nimetatud kuup�eval j�rgmise otsuse. MENETLUSE K�IK 1. Kohtuasi p�hineb Vene F�deratsiooni kodaniku Nikolai Mikolenko (edaspidi ,,kaebaja") 3. m�rtsil 2005 inim�iguste ja p�hivabaduste kaitse konventsiooni ("konventsioon") artikli 34 alusel Euroopa Inim�iguste Kohtusse (edaspidi ,,kohus") Eesti Vabariigi vastu esitatud kaebusel (nr 10664/05). 2. Kaebajat esindas kohtus Riias tegutsev advokaat M. Ioffe. Eesti valitsust (edaspidi ,,valitsus") esindasid M. Hion ja seej�rel M. Kuurberg V�lisministeeriumist. Vene F�deratsiooni valitsus kasutas konventsiooni artikli 36 l�ike 1 kohaselt kolmanda isikuna sekkumise �igust; valitsust esindas algselt V. Milinchuk, Vene F�deratsiooni endine esindaja Euroopa Inim�iguste Kohtus, ning seej�rel valitsuse esindaja G. Matyushkin. 3. Kaebaja v�itis eelk�ige, et temalt vabaduse v�tmisega rikuti konventsiooni artikli 5 l�iget 1 ning et tema kinnipidamise aeg oli �lem��ra pikk. 4. 8. jaanuaril 2008 tunnistas kohus kaebuse osaliselt vastuv�etamatuks ning otsustas edastada valitsusele kaebaja kinnipidamise ebaseaduslikkust ja pikkust puudutava kaebuse. Samuti otsustas kohus teha �heaegselt otsuse nii kaebuse vastuv�etavuse kui ka selle sisu kohta (artikli 29 l�ige 3). 2 ASJAOLUD KOHTUOTSUS MIKOLENKO vs EESTI I. KOHTUASJA ASJAOLUD 5. Kaebaja on s�ndinud 1954. aastal Ukrainas ja elab Tallinnas. A. Kohtuasja taust 6. Kaebaja on endine N�ukogude ja Vene armee ohvitser, kes teenis alates 1983. aastast Eesti territooriumil. P�rast Eesti iseseisvuse taastamist keelduti tema Eesti elamisloa pikendamisest. Riigisisesed kohtud j�tsid tema kaebused rahuldamata; l�pliku otsuse tegi Riigikohus 17. aprillil 2003. Seej�rel esitas kaebaja kaebuse Euroopa Inim�iguste Kohtusse, v�ites muu hulgas, et Eesti ametiv�imud on rikkunud talle konventsiooni artikliga 8 tagatud �igust austusele era- ja perekonnaelu vastu. 5. jaanuaril 2006 tunnistati eelmainitud kaebus vastuv�etamatuks (vt. otsus Mikolenko v. Eesti, nr 16944/03, 5. jaanuar 2006). 7. Kaebaja Eestis viibimise ja Eesti ametiv�imude poolt tema elamisloa pikendamise taotluse rahuldamata j�tmise asjaolud ning �levaade asjakohastest riigisisestest ja rahvusvahelistest �igusnormidest sisalduvad �lalnimetatud kohtuotsuses. L�hidalt, ehkki Eesti ametiv�imud keeldusid l�puks kaebaja elamisloa pikendamisest, oli kaebaja arvamusel, mida toetas ka Vene valitsus, et tal oli siiski �igus Eestis viibida koosk�las 26. juulil 1994 s�lmitud Eesti Vabariigi territooriumil elavate Vene F�deratsiooni relvaj�udude pension�ride sotsiaaltagatiste kokkuleppe tingimustega. Kokkuleppe kohaselt on s�jav�epension�ridel, st. s�jav�eteenistustest lahkunud ja pensioni saavatel isikutel, v�imalik taotleda Eestis elamisluba. Vene valitsuse v�itel vabastati kaebaja s�jav�eteenistusest tervislikel p�hjustel 20. juulil 1994 ja arvati v�eosa nimekirjast v�lja 18. oktoobril 1994. 8. Eesti ametiv�imud leidsid seevastu, et kaebaja suhtes ei ole kohaldatav eelmainitud sotsiaaltagatiste kokkulepe, vaid pigem leping Vene F�deratsiooni v�gede v�ljaviimisest Eesti territooriumilt, mis s�lmiti samuti 26. juulil 1994, kuna k�nealuse lepingu s�lmimise ajal viibis kaebaja tegevteenistuses. Ta m��rati reservi alles 4. augustil 1994 ja saadeti v�eosast erru 18. oktoobril 1994. Sellest tulenevalt oli ta lepingu alusel kohustatud Eestist lahkuma. B. Kaebaja kinnipidamine 9. 21. juulil 2003 tegi Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ettekirjutuse, millega kohustati kaebajat lahkuma riigist hiljemalt 17. septembril 2003. KOHTUOTSUS MIKOLENKO vs EESTI Kaebajat hoiatati, et ettekirjutuse t�itmata j�tmise korral saadetakse ta viivitamata riigist v�lja. Kaebaja vaidlustas ettekirjutuse Tallinna Halduskohtus, mis j�ttis 24. oktoobril 2003 kaebuse rahuldamata. Kaebaja kaebas kohtuotsuse edasi, kuid Tallinna Ringkonnakohus j�ttis tema apellatsioonkaebuse rahuldamata. 27. oktoobril 2004 keeldus Riigikohus kaebaja kassatsioonkaebust menetlusse v�tmast. 10. Kaebaja peeti kinni 29. oktoobril 2003. Teda ei olnud v�imalik viivitamata v�lja saata, kuna ta esitas kinnipidamisel ainult oma aegunud passi, v�ites, et ta ei tea, kus on tema kehtiv Vene F�deratsiooni pass. 31. oktoobril 2003 tegi Tallinna Halduskohus politsei taotluse alusel otsuse, et kaebaja tuleb v�ljasaatmisettekirjutuse t�itmiseks paigutada v�ljasaatmiskeskusesse. Halduskohus andis loa kaebaja kinnipidamiseks kestusega kuni kaks kuud alates 3. novembrist 2003, j�ttes talle veidi aega kehtiva passi �lesleidmiseks. Valitsus on esitanud inim�iguste kohtule koopia kaebaja Vene F�deratsiooni passist, mis kehtis kuni 24. jaanuarini 2008. Kaebaja ei esitanud k�nealust dokumenti j�rgnevate menetlustoimingute ajal. 11. Kaebaja v�itel esitas ta halduskohtu 31. oktoobri 2003. aasta otsuse peale apellatsioonkaebuse, ent kuna halduskohus pikendas j�rgnevalt, st. 30. detsembril 2003, tema kinnipidamise kestust, kaotas apellatsioonkaebus sisuliselt kehtivuse ning kaebaja pidi sellest loobuma. Valitsuse v�itel esitas kaebaja vastavalt kohaldatavatele menetlusnormidele teatise apellatsioonkaebuse esitamise kavatsuse kohta, kuid tegelikkuses ta apellatsioonkaebust ei esitanud. 12. Alates 4. novembrist 2003 peeti kaebajat kinni Harju maakonnas Harkus asuvas v�ljasaatmiskeskuses. 13. Valitsus kirjeldas oma seisukohtades v�ljasaatmiskeskust kui piirdeaiaga asutust, mille �le teostatakse visuaalset ja elektroonilist j�relevalvet. V�ljasaatmiskeskus mahutab 42 inimest neljale inimesele m�eldud ruumides, ent �ldjuhul �hte ruumi �le kahe inimese ei paigutata. Kinnipeetavatel on v�imalus kasutada s��gi- ja puhkenurki, mis on varustatud televiisori, raadio, ajalehtede ja raamatutega. On v�imalik m�ngida lauatennist ja mitmesuguseid lauam�nge, kinnipeetutel on vaba juurdep��s tualettidele ja dusiruumile ning v�imalus kasutada pesu- ja kuivatusmasinaid. V�ljas on v�imalik jalutada neli korda p�evas (kokku umbes k�mme tundi). Kinnipeetavatele on ette n�htud kolm einet p�evas, sealhulgas v�hemalt kaks sooja einet; keskuses t��tab neli tundi p�evas meditsiini�de ja vajaduse korral on v�imalik kasutada ka �ldarsti teenuseid. Keskust k�lastavad regulaarselt ps�hhiaater ja ps�hholoog. Kinnipeetavatel on v�imalus osta keskuse vahendusel t�iendavaid toidukaupu ja muid kaupu; samuti on neil lubatud v�tta vastu pakke, saata ja saada kirju ja kasutada telefoni. Lisaks v�ivad nad kohtuda oma kodakondsusj�rgse riigi konsulaarametnike, kaitsjate ja vaimulikega. Loa alusel v�ivad neid k�lastada ka teised isikud, n�iteks perekonnaliikmed. 4 KOHTUOTSUS MIKOLENKO vs EESTI 14. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlusel pikendas Tallinna Halduskohus kaebaja kinnipidamise aega iga kahe kuu m��dumisel. Kaebajal oli v�imalik vaidlustada halduskohtu m��rused Tallinna Ringkonnakohtus ning seej�rel Riigikohtus. Kaebaja toimiski nii, ent mitte k�ikide m��ruste puhul. K�ikidel juhtudel j�tsid k�rgema astme kohtud kaebused rahuldamata. 15. Kohtute arvates oli kaebaja kinnipidamine seaduslik ja �igustatud tema v�ljasaatmise tagamiseks. Kohtum��ruste kohaselt oli kaebaja v�idetavalt kaotanud oma kehtiva Vene F�deratsiooni passi ning hoolimata Kodakondsus- ja Migratsiooniameti p��rdumistest Vene F�deratsiooni Saatkonna poole Eestis (edaspidi. ,,saatkond") ei suutnud viimane v�ljastada kaebajale uut reisidokumenti, kuna kaebaja keeldus n�utavate taotlusvormide t�itmisest. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet oli valmis v�ljastama kaebajale ajutise reisidokumendi, aga saatkonna v�itel ei olnud sellisele dokumendile v�imalik lisada sisses�iduluba. Kohtud leidsid, et kinnipidamine oli kohane meede, et motiveerida kaebajat ametiv�imudega koost��d tegema ja et v�ltida olukorda, kus v�ljasaatmisettekirjutust ei oleks v�imalik t�ita �ksnes kaebaja soovimatuse t�ttu. Kohtute arvates s�ltus kaebaja v�ljasaatmiskeskuses kinnipidamise aeg ainult temast endast. Kohtud m�rkisid samuti, et kaebaja v�ljasaatmine v�ib olla v�imalik Euroopa �henduse ja Vene F�deratsiooni vahelise tagasiv�tulepingu alusel p�rast selle j�ustumist. 16. 8. oktoobril 2007 keeldus Tallinna Halduskohus kaebaja kinnipidamise edasisest pikendamisest. Kohtu arvates oli tema kinnipidamise aeg muutunud ebaproportsionaalseks ja antud asjaoludel p�hiseadusega vastuolus olevaks. Kaebaja vabastati v�ljasaatmiskeskusest j�rgmisel p�eval. C. Ametiv�imude rakendatud meetmed kaebaja v�ljasaatmiseks 17. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ning V�lisministeerium otsisid v�imalusi, et tagada kaebajale tema v�ljasaatmiseks vajalikud reisidokumendid; nad suhtlesid k�nealusel eesm�rgil saatkonnaga kogu kaebaja kinnipidamise v�ltel. Peale selle palus Kodakondsus- ja Migratsiooniamet korduvalt kaebajal t�ita saatkonna n�utud vormid, et talle oleks v�imalik v�ljastada pass, ent kaebaja keeldus j�rjekindlalt seda tegemast. 1. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti rakendatud meetmed 18. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti p��dlused kaebajat v�lja saata sisaldasid j�rgmisi samme. 19. 17. novembril 2003 palus Kodakondsus- ja Migratsiooniamet Vene F�deratsiooni Saatkonnal v�ljastada kaebajale tagasip��rdumistunnistus. 10. detsembril 2003 vastas saatkond, et kaebajal on v�imalik Venemaale KOHTUOTSUS MIKOLENKO vs EESTI tagasi p��rduda ainult Vene v�lispassi alusel, mida ta saab taotleda kas isiklikult v�i esindaja kaudu. 20. 4. veebruaril ja 7. aprillil 2004 teavitas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet saatkonda, et kaebaja keeldus n�utud vormide t�itmisest. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet palus saatkonna abi kaebajale dokumentide v�ljastamisel ning v�ljendas oma n�usolekut varustada kaebaja ajutise reisidokumendiga. Saatkond ei vastanud eelmainitud kirjadele. 21. 14. juunil 2004 tuletas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet saatkonnale uuesti k�nealust olukorda meelde ning palus saatkonna n�usolekut sisses�iduviisa lisamiseks ajutisele reisidokumendile, mida Kodakondsus- ja Migratsiooniamet oli valmis v�ljastama. 18. juunil 2004 vastas saatkond, et see ei ole Vene seaduste alusel v�imalik. 22. 23. juulil 2004 palus Kodakondsus- ja Migratsiooniamet V�lisministeeriumit, et viimane paluks saatkonnal varustada kaebaja n�utavate dokumentidega. 23. 13. aprillil 2006 palus Kodakondsus- ja Migratsiooniamet saatkonna abi kaebajale dokumentide v�ljastamisel. 19. aprillil 2006 vastas saatkond, et nad v�ivad v�ljastada kaebajale passi tema taotluse alusel. 24. 11. juunil 2007 esitas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet saatkonnale taotluse kaebaja tagasiv�tmiseks tagasiv�tulepingu alusel. 26. juunil 2007 vastas saatkond, et Vene pool leiab, et tagasiv�tuleping ei kuulu kaebaja puhul kohaldamisele, kuna tema Eestis viibimisel on seaduslik alus (Eesti - Vene 1994. aastal leping). 25. 25. juulil 2007 palus Kodakondsus- ja Migratsiooniamet veel kord V�lisministeeriumit, et viimane paluks saatkonnal varustada kaebaja n�utavate dokumentidega. 26. 13. septembril 2007 palus Kodakondsus- ja Migratsiooniamet V�lisministeeriumil v�tta �hendust Vene F�deratsiooni Migratsiooniametiga, et varustada kaebaja tagasiv�tulepingu alusel n�utavate dokumentidega. 30. oktoobril 2007 vastas V�lisministeerium, et Vene ametiv�imud ei n�ustunud kaaluma kaebaja tagasiv�tmist tagasiv�tulepingu alusel ning seega ei esitatud kaebajat puudutavat tagasiv�tutaotlust Vene F�deratsiooni Migratsiooniametile. Kohtumine Vene poolega kavandati novembrikuusse. 19. novembril 2007 edastas V�lisministeerium siiski tagasiv�tutaotluse Vene F�deratsiooni Migratsiooniametile. 1. detsembril 2007 vastas migratsiooniamet, et tagasiv�tuleping ei kuulu kaebaja puhul kohaldamisele, kuna tema Eestis viibimisel on seaduslik alus. 2. Eesti Vabariigi V�lisministeeriumi rakendatud meetmed 27. 2002. ja 2003. aastal vahetasid saatkond ja V�lisministeerium mitu diplomaatilist nooti ja m�rgukirja seoses Eesti ametiv�imude keeldumisega pikendada m�ne Vene F�deratsiooni erus�jav�elase elamisluba. 6 KOHTUOTSUS MIKOLENKO vs EESTI 2. veebruaril 2004 v�ljendas V�lisministeerium valmisolekut viia k�nealuses k�simuses l�bi kahepoolsed konsultatsioonid vastavalt saatkonna ettepanekule. 28. 5. juunil 2006 saatis V�lisministeerium saatkonnale teatise, juhtides Vene ametiv�imude t�helepanu asjaolule, et Euroopa Inim�iguste Kohus oli 5. jaanuaril 2006 tunnistanud vastuv�etamatuks kaebaja kaebuse seoses Eesti ametiv�imude keeldumisega tema elamisloa pikendamisest. V�lisministeerium palus Vene ametiv�imudel astuda vajalikke samme kaebaja repatrieerimiseks ja palus nende abi kaebaja varustamisel vajalike dokumentidega. 16. juunil 2006 v�ljendas saatkond oma valmidust v�ljastada kaebajale isikut t�endavad dokumendid eeldusel, et kaebaja on esitanud sellekohase kirjaliku taotluse. 29. 26. juulil 2007 palus V�lisministeerium saatkonnal v�ljastada kaebajale vajalikud dokumendid tema repatrieerimiseks tagasiv�tulepingu alusel ja edastas saatkonnale kaebajat puudutava tagasiv�tutaotluse. 21. augustil 2007 vastas saatkond, et Vene F�deratsiooni erus�jav�elastele, sealhulgas kaebajale, ei ole v�imalik kohaldada tagasiv�tulepingut, kuna nende Eestis viibimisel on seaduslik alus. Saatkond tegi ettepaneku lahendada k�nealune k�simus l�bir��kimiste teel diplomaatiliste kanalite kaudu. 7. septembril 2007 andis V�lisministeerium n�usoleku l�bir��kimiste pidamiseks. 30. 25. detsembril 2007 kordas saatkond, et Vene ametiv�imude arvates ei ole tagasiv�tuleping kaebaja suhtes kohaldatav. 31. 4. veebruaril 2008 kinnitas V�lisministeerium oma arvamust, mille kohaselt on tagasiv�tuleping kaebaja suhtes kohaldatav. 32. 19. veebruaril 2008 r�hutas saatkond, et tagasiv�tulepingu peamiseks eesm�rgiks on selle preambula kohaselt tugevdada koost��d v�itluses ebaseadusliku sisser�ndega. Mis tahes p��ded kohaldada k�nealust lepingut muudes olukordades on vastuolus rahvusvaheliste lepingute heauskse rakendamise p�him�ttega. Eelk�ige ei ole tagasiv�tuleping kohaldatav erus�jav�elastele, kelle suhtes kehtib 1994. aastal s�lmitud erus�jav�elaste sotsiaaltagatiste kokkulepe. 33. Lisaks kohtusid V�lisministeeriumi esindajad korduvalt Vene ametnikega, et arutada kaebaja juhtumi v�imalikke lahendusi. Seoses tagasiv�tulepinguga toimusid samuti �hiskomitee koosolekud, mille eesm�rgiks oli arutada lepinguga seonduvaid k�simusi ja s�lmida lepingu rakendusprotokollid. M�rtsis ja septembris 2007 esitasid Eesti ametiv�imud Vene poolele tagasiv�tulepingu rakendusprotokolli eeln�u; protokolli eeln�u koopia esitati uuesti Vene ametiv�imudele 4. m�rtsil 2008. 28. aprillil 2008 teavitas saatkond Eesti ametiv�ime sellest, et migratsiooniamet on rakendusprotokollide k�simuses valmis 2008. aasta mais viima l�bi ekspertide tasemel konsultatsioonid. 34. Saatkond saatis kaebajale mitu kirja, teavitades teda Vene ametiv�imude seisukohast k�nealuses k�simuses ja kinnitades uuesti, et KOHTUOTSUS MIKOLENKO vs EESTI Vene pool p��ab asjakohaseid probleeme lahendada kahepoolse dialoogi kaudu. D. J�rgnevad s�ndmused 35. 8. oktoobril 2007, kui kohus andis korralduse kaebaja vabastamiseks (vt eespool punkt 16), saatis Kodakondsus- ja Migratsiooniamet kaebajale kirjaliku meeldetuletuse selle kohta, et tema v�ljasaatmisettekirjutus on j�tkuvalt j�us. Samuti v�eti m�ningaid lisameetmeid � kaebaja oli kohustatud elama kindlas elukohas, ilmuma kindlate ajavahemike tagant Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse ning teavitama viimast k�ikidest oma elukohamuudatustest v�i juhtudest, kui ta viibib oma elukohast pikemat aega eemal. 36. 5. veebruaril 2008 m��ras Harju Maakohus v��rteomenetluses kaebajale karistuseks k�mnep�evase aresti ebaseadusliku Eestis viibimise eest. Tallinna Ringkonnakohus j�ttis maakohtu otsuse sisuliselt muutmata. 14. mail 2008 keeldus Riigikohus menetluslikel p�hjustel kaebaja kassatsioonkaebuse l�bivaatamisest, kuna kaebust ei olnud koostatud advokaat nagu n�uab seadus. II. ASJAKOHASED RIIGISISESED JA RAHVUSVAHELISED �IGUSNORMID JA PRAKTIKA 37. Kohtuasja eset puudutaval ajal kehtinud v�ljas�idukohustuse ja sisses�idukeelu seaduse (edaspidi ,,VSS") � 5 kohaselt on v�ljasaatmine seaduses s�testatud juhtudel ja korras v�ljas�idukohustuse sunniviisiline t�itmine. VSS � 7 s�testab, et viibimisaluseta Eestis viibivale v�lismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja lahkumisettekirjutuses tehakse hoiatus ettekirjutuse t�itmata j�tmise korral selle sundt�itmise kohta. VSS � 8 kohaselt kuulub tehtud lahkumisettekirjutus sundt�itmisele alates 60. p�evast ettekirjutuse tegemise p�evast arvates. VSS � 14 l�ikes 4 s�testatakse juhud, mille puhul v�ljasaatmist ei kohaldata. Need h�lmavad ka juhtumit, kui v�ljasaatmine on muutunud v�imatuks. VSS � 18 l�ige 1 s�testab, et v�ljasaatmine viiakse l�pule 48 tunni jooksul v�lismaalase kinnipidamisest arvates. Kui v�ljasaatmist ei ole v�imalik l�pule viia k�esolevas seaduses s�testatud t�htaja jooksul, paigutatakse v�ljasaadetav v�ljasaatmist taotlenud v�i v�ljasaatmist t�ideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku otsuse alusel v�ljasaatmiskeskusesse kuni v�ljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (VSS � 23 l�ige 1). Eelmainitud t�htaega on Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlusel v�imalik pikendada kuni kahe kuu kaupa (VSS � 25). 8 KOHTUOTSUS MIKOLENKO vs EESTI VSS � 264 l�ike 1 kohaselt on v�ljasaadetav kohustatud kaasa aitama v�ljasaatmise korraldamisele, sealhulgas aitama kaasa v�ljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. 38. 1. juunil 2007 j�ustus Euroopa �henduse ja Vene F�deratsiooni vaheline tagasiv�tuleping. K�nealuse lepingu eesm�rgiks on tugevdada koost��d, et t�hustada v�itlust ebaseadusliku sisser�ndega. Venemaa kodanike tagasiv�tmist k�sitleva lepingu artikkel 2 s�testab j�rgmist: "1. "Vene F�deratsioon v�tab liikmesriigi taotluse saamisel ja vastavalt k�esolevas lepingus s�testatud korrale tagasi iga isiku, kes ei vasta v�i enam ei vasta taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise v�i elamise kohta kehtivatele tingimustele, juhul kui k�esoleva lepingu artikli 9 kohaselt on t�endatud, et isik on Vene F�deratsiooni kodanik. Sama s�tet kohaldatakse ebaseaduslikult riigis viibivate v�i elavate isikute suhtes, kellel oli liikmesriigi territooriumile sisenemisel Vene F�deratsiooni kodakondsus, kuid kes on hiljem sellest loobunud Vene F�deratsiooni �igusaktide kohaselt ega ole saanud liikmesriigi v�i m�ne teise riigi kodakondsust v�i elamisluba. 2. P�rast seda, kui Vene F�deratsioon on tagasiv�tutaotluse heaks kiitnud, v�ljastab Vene F�deratsiooni p�dev diplomaatiline v�i konsulaaresindus vastavalt vajadusele ja ilma viivituseta ning tagasiv�etava isiku tahtest s�ltumata isiku tagasip��rdumiseks vajaliku reisidokumendi, mille kehtivusaeg on 30 kalendrip�eva. Kui mingil p�hjusel ei saa asjaomast isikut k�nealuse reisidokumendi kehtivusaja jooksul �le anda, v�ljastab Vene F�deratsiooni diplomaatiline v�i konsulaaresindus viivitamata uue sama kehtivusajaga reisidokumendi." 39. Riigikohtu halduskolleegium leidis 13. novembri 2006. aasta otsuses (kohtuasi nr 3-3-1-45-06), et v�ljasaatmise perspektiivikuse hindamisel ei saa l�htuda sellest, et isik ei taha Eestist lahkuda, vaid soovib elada just Eestis. Vastupidine ei oleks koosk�las v�ljasaatmise kui �igusinstituudi olemusega. 40. Riigikohtu halduskolleegium m�rkis 3. aprilli 2008. aasta otsuses (kohtuasi nr 3-3-1-96-07), et nii Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus kui ka kohtu luba peavad l�htuma kohtumenetluse ajal kehtivast �igusest. Halduskolleegium r�hutas, et kuna v�ljasaatmismenetlus on ajas kulgev protsess, siis tuleb pidada silmas neid v�ljasaatmist m�jutavaid muudatusi �iguslikus olustikus, mis on j�us ajal, mil eeldatavalt hakatakse isikut v�lja saatma. KOHTUOTSUS MIKOLENKO vs EESTI �IGUSK�SIMUSED I. KONVENTSIOONI ARTIKLI 5 L�IKE 1 V�IDETAV RIKKUMINE 41. Kaebaja kaebuse kohaselt rikuti tema pikaleveninud kinnipidamisega v�ljasaatmiskeskuses kaebaja �igust isikuvabadusele. Oma v�idetes toetus ta konventsiooni artikli 5 l�ikele 1, mis s�testab j�rgmist: "1. Iga�hel on �igus isikuvabadusele ja turvalisusele. Kelleltki ei v�i v�tta tema vabadust, v�lja arvatud seaduses kindlaksm��ratud korras j�rgmistel juhtudel: [...] (f) seaduslik vahistamine v�i kinnipidamine, v�ltimaks tema loata sisses�itu riiki v�i et v�tta meetmeid tema v�ljasaatmiseks v�i -andmiseks." 42. Valitsus vaidles kaebusele vastu. A. Vastuv�etavus 1. Kaebuse esitamise �iguse rikkumine 43. Valitsuse arvates ei toiminud kaebaja heas usus, vaid rikkus kaebuse esitamise �igust, kuna ta esitas kohtule ainult valikuliselt informatsiooni oma v�ljasaatmismenetluse kohta. Valitsus t�stis ise�ranis esile asjaolu, et kaebaja ei teavitanud kohut v�idetavast passi kaotamisest ja oma edasistest p��dlustest takistada v�ljasaatmismenetluse l�puleviimist, kaasa arvatud kaebaja keeldumisest t�ita vajalikud taotlusvormid isikut t�endavate dokumentide v�ljastamise jaoks. Kaebaja oli teadlik asjaolust, et Vene ametiv�imud ei kiitnud heaks Eesti ametiv�imude poolt tehtud ettepanekut, et nad v�ljastavad kaebajale ajutise reisidokumendi. 44. Kaebaja eeltooduga ei n�ustunud. 45. Kohus leiab, et k�ik valitsuse viidatud asjaolud kajastuvad kaebaja esitatud riigisiseste otsuste koopiates ning seega oli kohus hetkel, mil ta otsustas valitsust k�esoleva kaebuse esitamisest teavitada, piisavalt informeeritud k�nealuse kohtuasja vastavatest asjaoludest (vt 8. jaanuari 2008. aasta otsus osalise vastuv�etavuse kohta). Seet�ttu j�tab kohus k�nealuse vastuv�ite arvesse v�tmata. 2. Riigisiseste �iguskaitsevahendite ammendamata j�tmine 46. Valitsuse v�itel ei olnud kaebaja ammendanud k�iki riigisiseseid �iguskaitsevahendeid seoses temalt vabaduse v�tmise v�i kaebaja j�tkuva kinnipidamise seaduslikkuse k�simusega. Valitsus m�rkis vabaduse v�tmise kohta, et kaebaja ei esitanud kaebust Tallinna Halduskohtu 10 KOHTUOTSUS MIKOLENKO vs EESTI 31. oktoobri 2003. aasta otsuse peale, millega anti luba tema paigutamiseks v�ljasaatmiskeskusesse. Kaebaja edasise v�ljasaatmiskeskuses viibimise kohta r�hutas valitsus, et riigisisesed kohtud k�sitlesid k�nealust k�simust loa andmisel kaebaja v�ljasaatmiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks ainult keskuses viibimise pikendamise kontekstis. Kui kaebaja oleks arvanud, et tema kinnipidamise pikkus on ebaseaduslik, pidanuks ta esitama eraldiseisva kahjun�ude. 47. Kaebaja v�itel esitas ta halduskohtu 31. oktoobri 2003. aasta otsuse peale apellatsioonkaebuse, ent kuna halduskohus pikendas j�rgnevalt, st. 30. detsembril 2003, tema kinnipidamist, kaotas apellatsioonkaebus sisuliselt kehtivuse ning ta pidi sellest loobuma. 48. Kohus kordab, et artikli 35 eesm�rk on pakkuda lepinguosalistele riikidele v�imalust v�ltida v�i heastada nendepoolsed v�idetavad rikkumised enne, kui nende kohta esitatakse kaebused konventsiooni institutsioonidele (vt paljude muude allikate hulgas ka Selmouni v. Prantsusmaa [suurkoda], nr 25803/94, � 74, EI�K 1999-V). Kohus m�rgib, et p�rast esialgset otsust, millega Tallinna Halduskohus andis loa kaebaja kinnipidamiseks, andis sama kohus j�rgnevalt samuti kahe kuu kaupa loa kaebaja j�tkuvaks kinnipidamiseks. Kohus m�rgib, et j�rgneva menetluse jooksul kasutas kaebaja mitmel korral oma �igust esitada kaebus apellatsioonikohtule ja Riigikohtule. Lisaks vabastati kaebaja v�ljasaatmiskeskusest p�rast seda, kui Tallinna Halduskohus keeldus tema kinnipidamise pikendamisest 8. oktoobril 2007. Seega leiab kohus, et riigisisestel ametiv�imudel on olnud v�imalus heastada kaebaja isikuvabaduse �iguse v�idetav rikkumine. K�esoleva kohtuasja kontekstis ei ole m��rava t�htsusega see, kas kaebaja esitas esialgse otsuse peale apellatsioonkaebuse v�i mitte, kuna k�nealusel ajavahemikul ei oleks olnud v�imalik k�simuse t�statumine kaebaja kinnipidamise pikkuse vastavusest artikli 5 l�ike 1 punktile f. Mis puutub k�simusse, kas kaebaja pidanuks esitama eraldiseisva kahjun�ude, ei oleks kaebajal kohtu arvates olnud erilisi v�ljavaateid k�nealuses menetluses edu saavutamiseks, kuna tema kinnipidamiseks olid andnud loa halduskohtud, kes lugesid selle seaduslikuks. Seet�ttu j�tab kohus ka selle vastuv�ite arvesse v�tmata. 3. J�reldus vastuv�etavuse kohta 49. Kohus m�rgib, et k�nealune kaebus ei ole selgelt p�hjendamatu konventsiooni artikli 35 l�ike 3 t�henduses. Kohus m�rgib samuti, et kaebus ei ole vastuv�etamatu mis tahes muudel alustel. Seega tuleb kaebus tunnistada vastuv�etavaks. KOHTUOTSUS MIKOLENKO vs EESTI B. Kohtuasja sisu 1. Poolte v�ited (a) Kaebaja 50. Kaebaja v�itis, et teda ei peetud kinni v�ljasaatmise eesm�rgil, ning leidis, et tema kinnipidamise tegelik p�hjus oli tema koost��le ja Vene passi taotlemisele sundimine. Ta r�hutas siiski, et v�ljasaatmine t�hendas lahkumiskohustuse t�ideviimist riigi sunnij�ul ja ametiv�imudel ei olnud alust loota kaebajapoolsele koost��le, kuna tema arvates oli tal Eestis viibimiseks seaduslik alus. Kaebaja kinnipidamise pikendamine, mille k�igus riigisisesed kohtud osutasid tema suutmatusele t�ita kohustust teha ametiv�imudega koost��d, oli tegelikult kujunenud karistuseks ja vahendiks kaebaja tahte murdmiseks. Isegi eeldades, et ametiv�imud tegutsesid algselt �igustatud eesm�rgil, siis soovisid nad hiljem kaebajat sundida dokumentidele alla kirjutama ning ootasid seej�rel vastavate rahvusvahelise �iguse muudatuste j�ustumist. Kaebaja t�stis esile asjaolu, et artikli 5 l�ikes 1 loetletud isikuvabaduse v�tmise erandeid pidanuks t�lgendama kitsalt ja kinnipidamine lakkas olemast punkt f alusel �igustatud, kui v�ljasaatmismenetlust ei viidud l�bi n�uetekohase hoolsusega. (b) Valitsus 51. Valitsus j�i oma v�ite juurde, et kaebaja kinnipidamine oli riigisisese �iguse kohaselt seaduslik. Kaebaja kinnipidamise ainus eesm�rk oli tema v�ljasaatmine Eestist; seda t�endasid vastavad kohtuotsused ning samuti ametiv�imude v�etud muud meetmed. Kaebaja keeldumine koost�� tegemisest ainult pikendas tema kinnipidamise aega. Valitsus r�hutas, et v�ljasaatmise teostatavust ei saanud hinnata l�htuvalt sellest, kas asjassepuutuv isik soovis riigist lahkuda v�i mitte. Valitsus r�hutas samuti, et 2006. ja 2007. aastal v�isid Eesti ametiv�imud �igustatult eeldada, et Euroopa �henduse ja Vene F�deratsiooni vahel s�lmitud tagasiv�tulepingu j�ustumine 1. juunil 2007 peaks andma t�iendava aluse kaebaja v�ljasaatmiseks. Eesti ametiv�imud ei v�inud ette n�ha, et Vene pool ei t�ida oma eelmainitud lepingust tulenevaid kohustusi. 52. Valitsus v�itis, et kaebaja kinnipidamise regulaarne kohtulik l�bivaatamine oli piisav tagatis omavoli vastu. Peale selle selgitati kaebajale korduvalt, mida ta pidanuks enda vabastamiseks tegema. Samaaegselt kasutati rahvusvahelisi ja diplomaatilisi kanaleid, et leida teisi v�imalusi kaebaja v�ljasaatmiseks. 53. Valitsus kinnitas, et kaebaja enda k�itumine soodustas olulisel m��ral tema kinnipidamise pikkust. Valitsus r�hutas, et kaebaja ei n�idanud �les mingit valmidust taotleda uut isikut t�endavat v�i reisidokumenti, 12 KOHTUOTSUS MIKOLENKO vs EESTI v�ites, et ta on oma passi �ra kaotanud; samuti ei olnud Vene ametiv�imud valmis talle sellist dokumenti v�ljastama asjakohase taotluse puudumisel ega tunnustama ajutist reisidokumenti, mille Eesti ametiv�imud v�inuksid v�ljastada. Valitsus t�stis esile Eesti ametiv�imude diplomaatiliste kanalite kaudu tehtud j�upingutusi k�nealusele olukorrale lahenduse leidmiseks ning samuti asjaolu, et nad eeldasid, et kaebaja v�ljasaatmine osutub kergemaks p�rast Euroopa �henduse � Vene F�deratsiooni vahelise tagasiv�tulepingu j�ustumist. Valitsus r�hutas, et kui oli selgunud, et kaebaja v�ljasaatmine ei olnud k�nealusel ajal reaalselt teostatav, siis vabastati kaebaja v�ljasaatmiskeskusest. 54. Kokkuv�tvalt, v�ttes arvesse riikidevahelise suhtluse aegan�udvat iseloomu ja vastuv�tjariigi tahtmatust koost��d teha ning samuti kaebaja enda tahtlikku suutmatust esitada isikut t�endav dokument v�i keeldumist sellise dokumendi taotlemisest, lisaks veel asjaolu, et kaebaja viibis t�iesti n�uetekohastes tingimustes, oli tema viibimine v�ljasaatmiskeskuses artikli 5 l�ike 1 punktiga f vastavuses. 2. Kolmanda isikuna sekkuja v�ited 55. Vene F�deratsiooni valitsus n�ustus sisuliselt kaebaja v�idetega. Vene valitsuse arvates rikuti kaebaja pikaleveninud kinnipidamisega artikli 5 l�iget 1. Valitsus m�rkis, et Eesti ametiv�imud avastasid peatselt p�rast kaebaja kinnipidamist, et kaebaja v�ljasaatmine ilma reisidokumentideta ning vastavate dokumentide taotlemine ilma kaebajapoolse koost��ta on v�imatu. Kaebaja kinnipidamise eesm�rk oli tema tahte murdmine ja dokumentidele alla kirjutama sundimine, mis oli vajalik kaebaja riigist lahkumiseks. Vene valitsuse arvates ei �igustanud kaebaja k�itumine nii pikka kinnipidamist. Valitsus r�hutas, et p�rast kaebaja vabastamist rakendati leebemaid meetmeid, nagu n�iteks politseikontroll, ning puudus p�hjus, miks selliseid meetmeid ei oleks olnud v�imalik varem rakendada. 3. Kohtu hinnang (a) Artikli 5 l�ike 1 punkti f kohaldatavus kaebaja kinnipidamisel 56. Kohus kordab, et konventsiooni artikli 5 l�ike 1 punktid a�f sisaldavad t�ielikku loetelu lubatavatest vabaduse v�tmise alustest ning �helgi muul alusel vabaduse v�tmine ei ole seaduslik (vt muu hulgas kohtuasja Saadi v. �hendkuningriik [suurkoda], nr 13229/03, � 43, EI�K 2008-...). 57. Valitsus leiab k�esoleval juhul, et kaebajalt v�eti vabadus v�ljasaatmise eesm�rgil ja tema kinnipidamine oli lubatav artikli 5 l�ike 1 punkti f kohaselt. Kaebaja ja Vene valitsus vaidlustasid selle v�ite, leides, et kaebaja kinnipidamise tegelik eesm�rk oli kaebaja tahte murdmine ja tema KOHTUOTSUS MIKOLENKO vs EESTI koost��le sundimine. Nad olid arvamusel, et isegi eeldades, et kaebaja kinnipidamise esialgne eesm�rk oli olnud tema v�ljasaatmine, osutus see peagi v�imatuks ning kinnipidamisest sai karistusmeede. 58. Kohus m�rgib, et kaebaja elamisluba keelduti pikendamast, talle tehti ettekirjutus riigist lahkumiseks ja teda hoiatati, et kui ta riigist ei lahku, siis saadetakse ta v�lja. Kuna kaebaja ei lahkunud riigist etten�htud t�htaja jooksul ja tema viivitamatu v�ljasaatmine ei olnud v�imalik reisidokumentide puudumise t�ttu, siis andis halduskohus loa tema v�ljasaatmiskeskusesse paigutamiseks v�ljas�idukohustuse ja sisses�idukeelu seaduse alusel. Seega ei ole kohtul mingit p�hjust kahelda, et kaebaja kinnipidamise suhtes oli v�hemalt algselt kohaldatav artikli 5 l�ike 1 punkt f. (b) Kaebaja kinnipidamise omavolilisus 59. Kohus kordab, et artikli 5 l�ike 1 punkt f ei n�ua, et kinnipidamine oleks vajalik, n�iteks kuriteo toimepanemise v�i p�genemise �rahoidmiseks. Igasugune vabaduse v�tmine artikli 5 l�ike 1 punkti f teise osa alusel on �igustatud siiski ainult nii kaua, kuni kestab v�ljasaatmis- v�i v�ljaandmismenetlus. Kui k�nealuseid menetlusi ei viida l�bi n�uetekohase hoolsusega, siis kaotab kinnipidamine oma lubatavuse artikli 5 l�ike 1 punkti f alusel (vt A. ja teised v. �hendkuningriik [suurkoda], nr 3455/05, � 164, 19. veebruar 2009, ja Chahal v. �hendkuningriik, 15. november 1996, � 113, kohtuotsuste ja lahendite kogumik 1996-V). 60. Vabaduse v�tmine peab samuti olema seaduslik. Kui arutuse all on kinnipidamise seaduslikkus, kaasa arvatud k�simus, kas j�rgiti seaduses s�testatud korda, viidatakse konventsioonis peamiselt riigisisestele �igusaktidele ja s�testatakse kohustus pidada kinni riigisisestes �igusaktides kehtestatud sisulistest ja menetluslikest n�uetest. Vastavus riigisisestele �igusaktidele ei ole siiski piisav: artikli 5 l�ige 1 n�uab lisaks, et igasugusel vabadusev�tmisel peab j�rgima eesm�rki kaitsta asjaomast isikut omavoli eest. On �heks alusp�him�tteks, et mitte �htegi omavolilist kinnipidamist ei saa pidada artikli 5 l�ikega 1 vastavuses olevaks ja eelmainitud l�ikes sisalduv omavoli m�iste �letab riigisisestele �igusaktidele mittevastavuse, nii et vabaduse v�tmine v�ib olla seaduslik riigisiseste �igusaktide t�henduses, ent siiski omavoliline ja seega konventsiooniga vastuolus (vt �lalpool viidatud kohtuasja Saadi, � 67). Et kinnipidamist ei saaks pidada omavoliliseks, tuleb artikli 5 l�ike 1 punktis f s�testatud kinnipidamine l�bi viia heas usus: see peab olema tihedalt seotud kinnipidamise alusega, millele valitsus toetub; kinnipidamiskoht ja -tingimused peavad olema n�uetekohased; kinnipidamise pikkus ei tohi �letada taotletava eesm�rgi saavutamiseks vajalikku m�istlikku aega (vt �lalpool viidatud kohtuasja A. ja teised v. �hendkuningriik [suurkoda], nr 3455/05, � 164, ja, mutatis mutandis, �lalpool viidatud kohtuasja Saadi, � 74). 14 KOHTUOTSUS MIKOLENKO vs EESTI 61. Mis puutub k�esolevas kohtuasjas kaebaja kinnipidamise vastavusse riigisisestele �igusaktidele, siis leiab kohus, et riigisisesed kohtud pidasid k�nealust kinnipidamist seaduslikuks, pikendades kaebaja kinnipidamist kahe kuu kaupa. Lisaks leiab kohus, et v�ljas�idukohustuse ja sisses�idukeelu seaduse � 23 ja � 24, millele riigisisesed ametiv�imud tuginesid, andsid sellisele kinnipidamisele seadusliku aluse. 62. Nagu eespool m�rgitud, ei ole riigisisestele �igusaktidele vastavus iseenesest siiski piisav omavoli puudumise tuvastamiseks ning l�hemalt tuleb tutvuda punktis 60 viidatud t�iendavate asjaoludega. �heks selliseks asjaoluks on kinnipidamise pikkus, mis ei tohiks �letada taotletava eesm�rgi saavutamiseks vajalikku m�istlikku aega. 63. Kohus kordab, et vabaduse v�tmine artikli 5 l�ike 1 punkti f alusel on �igustatud ainult seni, kuni v�ljasaatmismenetlust viiakse l�bi. Sellest j�reldub, et kui eelmainitud menetlust ei viida l�bi n�uetekohase hoolsusega, ei ole kinnipidamine k�nealusele punktile tuginedes enam �igustatud (vt mutatis mutandis, Quinn v. Prantsusmaa, 22. m�rts 1995, � 48, seeria A nr 311). 64. Kohus leiab, et kaebaja kinnipidamine tema v�ljasaatmise eesm�rgil kestis erakordselt kaua. Kaebajat peeti kinni �le kolme aasta ja �heteist kuu. Kui tema kinnipidamise alguses astusid riigisisesed ametiv�imud samme kaebajale vajalike dokumentide hankimiseks, pidi �sna varsti selgeks saama, et need katsed olid m��ratud luhtumisele, kuna kaebaja keeldus tegemast koost��d ja Vene ametiv�imud ei olnud valmis talle ilma allkirjastatud taotluseta dokumente v�ljastama ega tunnustama ajutist reisidokumenti, mille Eesti ametiv�imud olid valmis v�ljastama. Vene ametiv�imud v�ljendasid m�lemas k�simuses oma selget arvamust juba juunist 2004. Ehkki Eesti ametiv�imud astusid seej�rel korduvalt samme olukorra lahendamiseks, esines ka mitu m�rkimisv��rse pikkusega tegevusetuse perioodi. Eelk�ige ei ole kohtule esitatud mingit teavet selle kohta, kas kaebaja v�ljasaatmiseks astuti mingeid samme augustist 2004 kuni m�rtsini 2006 (vt �laltoodud punkte 18�33). 65. Veelgi enam, kaebaja v�ljasaatmine muutus tegelikult v�imatuks, kuna praktilistel eesm�rkidel n�udis see temapoolset koost��d, mida kaebaja ei olnud valmis tegema. Kuigi on t�si, et riikidel on "�mberl�kkamatu suver��nne �igus kontrollida v�lismaalaste sisenemist nende territooriumile ja seal viibimist" (vt n�iteks �lalpool viidatud kohtuasja Saadi, � 64, lisaviidetega), on v�lismaalaste kinnipidamine k�nealuses kontekstis sellest hoolimata lubatav ainult koosk�las artikli 5 l�ike 1 punktiga f, kui rakendatakse meetmeid nende v�ljasaatmiseks. Kohus on arvamusel, et k�esoleval juhul ei saa v�ita, et kaebaja edasine kinnipidamine oleks saanud teenida v�ljasaatmise eesm�rki, kuna see ei olnud enam teostatav. 66. On t�si, et Eesti ametiv�imud v�isid mingil hetkel �igustatult eeldada, et kaebaja v�ljasaatmine osutub v�imalikuks Euroopa �henduse � KOHTUOTSUS MIKOLENKO vs EESTI Vene F�deratsiooni vahelise tagasiv�tulepingu alusel p�rast selle j�ustumist, kuna k�nealuse lepingu kohaselt kohustusid Vene ametiv�imud v�ljastama reisidokumente tagasiv�etavatele isikutele s�ltumata nende tahtest. K�nealune leping j�ustus siiski alles 1. juunil 2007 ehk umbes kolm aastat ja seitse kuud p�rast kaebaja v�ljasaatmiskeskusesse paigutamist. Kohtu arvates ei saanud nii pikka aega kestnud kaebaja kinnipidamist �igustada eeldatavate muudatustega �iguslikes asjaoludes, isegi siis, kui kinnipidamistingimused olid n�uetekohased. 67. Kohus m�rgib samuti, et p�rast kaebaja vabastamist 9. oktoobril 2007 teavitati teda sellest, et tal on siiski kohustus t�ita lahkumisettekirjutust. Kaebaja kohustus kindlate ajavahemike tagant ilmuma Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse (vt �laltoodud punkti 35). Seega oli ametiv�imude kasutuses tegelikult ka muid meetmeid peale kaebaja pikaleveninud kinnipidamise v�ljasaatmiskeskuses, mil puudusid v�ljavaated tema viivitamatuks v�ljasaatmiseks. 68. Eelpool toodud kaalutlused on piisavad, v�imaldamaks kohtul j�uda j�reldusele, et kaebaja kinnipidamise � mis kujutas endast tema v�ljasaatmiseks rakendatud meedet � alused ei j��nud kehtima kogu kaebaja kinnipidamise ajaks, tingituna reaalsete v�ljavaadete puudumisest tema v�ljasaatmiseks ja riigisiseste ametiv�imude suutmatusest viia menetlus l�bi n�uetekohase hoolsusega. Seega on rikutud konventsiooni artikli 5 l�iget 1. II. KONVENTSIOONI ARTIKLI 41 KOHALDAMINE 69. Konventsiooni artikkel 41 s�testab: "Kui kohus leiab, et konventsiooni v�i selle juurde kuuluvaid protokolle on rikutud ja K�rge Lepinguosalise siseriiklik �igus lubab ainult osalist h�vitust, v�ib kohus vajadusel m��rata kahjustatud poolele �iglase h�vituse." A. Kahjutasu 70. Kaebaja n�udis mittevaralise kahju eest 30 000 eurot kahjutasu. 71. Valitsus kordas, et kaebaja ei olnud ammendanud riigisiseseid �iguskaitsevahendeid, kuna ta ei esitanud kaebust ja kahjun�uet halduskohtule. Valitsus v�itis teise v�imalusena, et kaebaja vabastamine v�ljasaatmiskeskusest oli piisav h�vitis. Kui kohus siiski leiab, et kaebajale on tekitatud mittevaralist kahju, palus valitsus kohtul m��rata sobiv summa. 72. Kohus m�rgib, et v�ide riigisiseste �iguskaitsevahendite ammendamata j�tmise kohta on tagasi l�katud (vt punkti 48). Kohtu arvates tekitasid tuvastatud rikkumised kaebajale mittevaralist kahju. L�htudes �igluse p�him�ttest ning v�ttes arvesse k�esoleva kohtuasja konkreetseid asjaolusid ja eelk�ige kaebaja k�itumist, m�istab kohus kaebajale 2000 euro 16 KOHTUOTSUS MIKOLENKO vs EESTI suuruse h�vitise mittevaralise kahju eest, millele lisanduvad k�ik sellelt summalt tasutavad maksud. B. Kulud 73. Kaebaja n�udis samuti 40 731,30 krooni (ligikaudu 2603 eurot) riigisisestes kohtutes ja Euroopa Inim�iguste Kohtus kantud kulude h�vitamiseks. 74. Valitsus m�rkis, et enamik kaebaja esitatud arvetest k�sitleb kulusid, mis ei ole seotud k�esoleva kohtuasjaga. Ainult t�lkekulud summas 3260,40 krooni (208 eurot) olid seotud inim�iguste kohtu menetlusega, aga eelmainitud summat ei maksnud tegelikult kaebaja. 75. Kohtupraktika kohaselt on kaebajal �igus kulude h�vitamisele ainult siis, kui on t�endatud, et k�nealused kulud ka tegelikult kanti, need olid h�davajalikud ja oma suuruse poolest m�istlikud. Kohus m�rgib, et k�esoleva kohtuasjaga oli seotud ainult kulu summas 208 eurot, kas siis riigisisesel tasandil v�i seoses inim�iguste kohtu menetlusega. V�ttes arvesse kohtu valduses olevat teavet ja �laltoodud kriteeriume, m�istab kohus kaebajale kulude katteks 208 euro suuruse h�vitise, millele lisanduvad k�ik sellelt summalt tasutavad maksud, ning l�kkab tagasi k�esolevas osas esitatud �lej��nud n�uded. C. Viivis 76. Kohtu arvates on sobivaks viivisem��raks Euroopa Keskpanga laenuintressi piirm��r, suurendatuna kolme protsendi v�rra. SELLEST L�HTUVALT KOHUS: 1. Tunnistab �heh��lselt �lej��nud osa kaebusest vastuv�etavaks. 2. Leiab kuue poolt- ja �he vastuh��lega, et konventsiooni artikli 5 l�iget 1 on rikutud. 3. Leiab kuue poolt- ja �he vastuh��lega,et (a) kostjariik peab kolme kuu jooksul p�rast konventsiooni artikli 44 l�ike 2 kohast kohtuotsuse j�ustumist maksma kaebajale j�rgmised summad, mis arvestatakse �mber Eesti kroonidesse maksmisp�eval kehtiva vahetuskursi alusel: (i) 2000 eurot (kaks tuhat eurot) mittevaralise kahju eest; (ii) 208 eurot (kakssada kaheksa eurot) kulude eest; (iii) k�ik �lalnimetatud summadelt tasutavad maksud; KOHTUOTSUS MIKOLENKO vs EESTI (b) eespool nimetatud kolmekuulise t�htaja l�pu ja tasumise vahelisel ajal tasutakse �lalnimetatud summalt lihtviivis m��ra j�rgi, mis vastab Euroopa Keskpanga laenuintressi piirm��rale, suurendatuna kolme protsendi v�rra; 4. J�tab �heh��lselt rahuldamata �lej��nud osa kaebaja n�udest �iglase h�vituse saamiseks. Koostatud inglise keeles ja tehtud teatavaks kirjalikult 8. oktoobril 2009 kohtu reglemendi 77. reegli punktide 2 ja 3 kohaselt. Claudia Westerdiek Sekret�r Peer Lorenzen Esimees Konventsiooni artikli 45 l�ike 2 ja kohtu reglemendi reegli 74 punkti 2 kohaselt on k�esolevale kohtuotsusele lisatud kohtunik Maruste eriarvamus. P.L. C.W. 18 KOHTUOTSUS MIKOLENKO vs EESTI � ERIARVAMUS KOHTUNIK MARUSTE ERIARVAMUS 1. Ma n�ustun enamuse arvamusega selles suhtes, et kaebaja kinnipidamise aeg oli liiga pikk. Ent minu arvates ei kuulu k�esolev kohtuasi tavap�raste v�ljasaatmisjuhtumite alla ning seda tuleks hinnata erinevalt. Samuti tuleb m�rkida, et k�nealune juhtum puudutab ainult v�ljasaatmise eesm�rgil kinnipidamise kestust ja mitte v�ljasaatmist sisuliselt. Viimatimainitud kaebus tunnistati vastuv�etamatuks 5. jaanuaril 2006. 2. Esiteks on k�nealusel kohtuasjal vastupidiselt tavap�rastele v�ljasaatmisjuhtumitele spetsiifiline rahvusvahelisest �igusest tulenev taust � kahepoolne leping Vene v�gede v�ljaviimise kohta Eesti territooriumilt. Eelmainitud lepingu tingimuste kohaselt oli kaebaja kohustatud riigist lahkuma (pacta sunt servanda!). Lisaks j�uti vaba ja �iglase kohtumenetluse tulemusena otsusele, et kaebaja Eestis viibimisel ei olnud mingisugust �iguslikku alust (vt k�esoleva kohtuotsuse punkte 7 ja 8). Umbes 50-aastaste s�jav�elaste riigis viibimisele ei leitud mingeid humanitaarseid aluseid. V�ljas�idukohustuse ja sisses�idukeelu seaduse �d 23 ja 25, millele riigisisesed ametiv�imud tuginesid, andsid kaebaja kinnipidamiseks seadusliku aluse. 3. Teiseks tuleb arvesse v�tta kaebaja enda takistavat k�itumist. Eesti ametiv�imud t�endasid, et kaebajale oli v�ljastatud kehtiv Vene pass. Isegi kui eeldada, et kaebaja oli passi kaotanud, oleks olnud lihtne see kohe asendada uue passi v�i m�ne teise reisidokumendiga, kui kaebaja oleks n�ustunud asjakohasele taotlusvormile alla kirjutama. Samaaegselt tuleb m�rkida, et hoolimata oma lepinguj�rgsest kohustusest ja 25. mail 2006 Euroopa �hendusega allkirjastatud tagasiv�tulepingu j�rgsetest kohustusest n�itasid kaebaja p�ritoluriigi ametiv�imud �les selget tahtmatust teha koost��d ja l�petada kaebaja kannatused. Euroopa �henduse ja Vene F�deratsiooni vahel s�lmitud eelmainitud lepingu kohaselt kohustusid Vene ametiv�imud v�ljastama reisidokumendid tagasiv�etavatele isikutele s�ltumata nende tahtest. 4. Kolmandaks, mis puutub v�itesse, et ametiv�imud oleksid v�inud kohaldada leebemaid meetmeid, nagu n�iteks politsei j�relevalve, eesm�rgiga tagada koost�� tegemise kohustuse t�itmine kaebaja poolt ja viia l�bi tema v�ljasaatmine, siis peab kordama, et artikli 5 l�ike 1 punkti f kohane kinnipidamine ei pea olema "vajalik"; eeldades, et kinnipidamine puudutab isikut, kelle suhtes rakendatakse meetmeid tema v�ljasaatmiseks, v�ib piisata sellest, kui pidada sellist kinnipidamist "kohaseks" (vt kohtuasja Agnissan v. Taani, nr 39964/98, 4. oktoober 2001). Riikidel on tunnustatud suver��nne �igus kontrollida nende territooriumile sisenemist ja seal viibimist ning neil peab olema �igus saata v�lja isikud, kellel puudub �iguslik alus vastavas riigis viibimiseks. Kokkuv�tteks, kaebaja pikaajaline KOHTUOTSUS MIKOLENKO v. EESTI � ERIARVAMUS viibimine kinnipidamiskeskuses oli suurel m��ral p�hjustatud kaebaja enda ja tema p�ritoluriigi k�itumisest. 5. L�petuseks on minu arvates v�ga vastuoluline m�ista v�lja h�vitis kohtuasjades, mille puhul on esinenud (v�i isegi saavutatud) rikkumine tulenevalt seadust ja avalikku korda ning kehtivat kohtuotsust eiravast ilmselgelt takistavast k�itumisest.