11423/03

CONSEIL DE L'EUROPE COUNCIL OF EUROPE COUR EUROP�ENNE DES DROITS DE L'HOMME EUROPEAN COURT OF HUMAN RIGHTS VIIES OSAKOND PELLO vs. EESTI (Kaebus nr 11423/03) KOHTUOTSUS STRASBOURG 12. aprill 2007 K�esolev kohtuotsus muutub l�plikuks konventsiooni artikli 44 l�ikes 2 s�testatud tingimustel. Kohtuotsust v�idakse keeleliselt toimetada. PELLO vs EESTI Asjas Pello vs. Eesti on Euroopa Inim�iguste Kohus (viies osakond) kojana, kuhu kuuluvad: P. LORENZEN, esimees, S. BOTOUCHAROVA, V. BUTKEVYCH, M. TSATSA-NIKOLOVSKA, R. MARUSTE, J. BORREGO BORREGO, R. JAEGER, kohtunikud, ja C. WESTERDIEK, osakonnasekret�r, olles n�u pidanud kinnisel istungil 20. m�rtsil 2007, teinud j�rgmise otsuse, mis v�eti vastu nimetatud kuup�eval. MENETLUSE K�IK 1. Kohtuasi p�hineb kaebusel (nr 11423/03) Eesti Vabariigi vastu, mille Eesti kodanik Ain Pello ("kaebaja") esitas 7. m�rtsil 2003 Euroopa Inim�iguste Kohtule (,,EI�K") inim�iguste ja p�hivabaduste kaitse konventsiooni ("konventsioon") artikli 34 alusel. 2. Kaebajat, kellele anti �igusabi, esindas Tallinnas tegutsev jurist M. Lust. Eesti valitsust (,,valitsus") esindas Eesti Vabariigi esindaja EI�K-s M. Hion, V�lisministeeriumi juriidilise osakonna inim�iguste b�roo direktor. 3. Kaebaja v�itis, et tema artikli 6 l�ike 1 ja l�ike 3 punkti d kohaseid �igusi on rikutud, kuna tal ei olnud v�imalust tema vastu algatatud kriminaalmenetluses k�sitleda kahte tunnistajat. 4. 2006. aasta 5. jaanuari otsusega tunnistas EI�K kaebuse vastuv�etavaks. ASJAOLUD KOHTUASJA ASJAOLUD 5. Kaebaja on s�ndinud 1981. aastal ja elab Eestis. 6. 2000. aasta 1. oktoobri �htul peksti �he Sauel asuva poe k�rval meest, kes suri peavigastuste tagaj�rjel s�ndmuskohal. 2. oktoobril 2000 algatas Harju politsei kriminaalmenetluse. S��distus esitati kaebajale ja M. K.-le. 7. P�rast eeluurimise tulemuste selgumist saadeti kriminaalasi Harju Maakohtusse. S��distuskokkuv�tte kohaselt olid kaebaja ja M. K. tarbinud alkoholi Tallinnast Sauele s�itvas rongis. Sauel olid nad k�ndinud poodi, 2 PELLO vs EESTI mille ees nad kohtusid T. N.-iga. Nad sisenesid poodi. P�rast �lle ostmist v�ljusid kaebaja ja M. K. poest koos. Poe juures kohtusid nad O. U. ja kannatanuga. O. U. sisenes poodi ja kannatanu j�i v�lja. Kannatanul, kes oli alkoholi m�ju all, tekkis vaidlus kaebaja ja M. K.-ga. Viimased r�ndasid kannatanut ja peksid teda, mille tagaj�rjel viimane suri. Kui O. U. v�ljus poest ja n�gi oma s�pra maas, l�henes ta kaebajale ja M.K.-le ning n�udis selgitust. P�rast kerget r�selust jooksis O. U. kaebaja ja M. K. eest �ra ja sisenes uuesti poodi. Tunnistaja R. L., poe abit��line, lukustas poe ukse. 8. S��distuskokkuv�te tugines j�rgmiste isikute �tlustele: kannatanu isa U. T., O. U., kellega koos kannatanu oli poodi tulnud, poe abit��line R. L., kuriteo ajal poes viibinud mees T. N. ja kuriteopaigast autoga m��da s�itnud mees K. K., kes oli n�inud kahte meest kolmandat peksmas, ning l�heduses elav K. E., kes oli kuulnud kuriteo toimepanemise �htul kodus olles h��li. Lisaks sellele tugineti muu hulgas s�ndmuskoha vaatlusprotokollile ja skeemile, fotodele, kohtueksperdi arvamusele koos lisadega, K. K. �tluste olustikuga seostamise protokollile ning K. K. ja kaebaja vastastamise protokollile. 9. 2001. aasta augustis liideti kriminaalasi teise asjaga, milles kaebaja oli samuti s��distatav. Kriminaalasjas oli kokku viis s��distatavat. 10. 19. septembril 2001 l�kkas maakohus istungi edasi. 11. 2001. aasta 6. novembri istungil esitas prokur�r muudetud s��distuse osas, mis ei ole k�esoleva kaebusega seotud. Kaebaja kaitsja taotles istungi edasil�kkamist ning k�ikide tunnistajate ja kohtueksperdi v�ljakutsumist. Samuti taotles ta kohtueksperdile t�iendavate k�simuste esitamist. Prokur�r teatas kohtule, et tunnistaja K. K. on surnud. Kohus l�kkas istungi edasi. 12. Maakohus arutas asja 29. novembril 2001 ja 4. aprillil 2002. 13. 2001. aasta 29. novembri istungil leidis kaebaja kaitsja, et vajalik on tunnistajate O. U., T. N., R. L. ja K. E istungil osalemine. Ta m�rkis, et ta oli esitanud taotluse kohtueksperdi istungile kutsumise kohta. Kohus kuulas �le kaebaja, M. K. ja U. T. Lisaks sellele tegi kohus avalikuks tunnistajate K. K. ja R. L. eeluurimise ajal antud �tluste kirjalikud protokollid, samuti M. K. �lekuulamise protokolli, kaebaja ja K. K. vastastamise protokolli ning K. K. �tluste olustikuga seostamise protokolli. Maakohus rahuldas taotluse kutsuda v�lja tunnistajad O. U., T. N. ja R. L. ning m��ras t�iendekspertiisi. Ekspert esitas t�iendekspertiisi 29. jaanuaril 2002. 14. 4. aprillil 2002 toimus maakohtus j�rgmine istung. Kuulati �le tunnistaja R. L. ja loeti ette tema eeluurimise k�igus antud �tluste kirjalik protokoll. Tunnistajad O. U. ja T. N. kohtusse ei ilmunud. Kohus oli saatnud neile kohtukutsed, kuid postiteenistus oli kirjad maakohtule tagastanud posti hoidmist�htaja m��dumise t�ttu. Lisaks sellele avaldas kohus tunnistaja K. K. antud �tluste kirjaliku protokolli, kaebaja ja K. K. vastastamise protokolli ja mitmeid muid materjale. Kaebaja kaitsja n�udis tunnistajate O. U. ja T. N.-i ilmumist kohtuistungile. Maakohus j�ttis taotluse rahuldamata ja l�petas asja arutamise samal p�eval. PELLO vs EESTI 15. Harju Maakohus tegi otsuse 10. aprillil 2002. Kaebaja m�isteti s��di kriminaalkoodeksi paragrahvi 107 l�ike 2 punktide 1 ja 2 alusel �liraske kehavigastuse tahtlikus tekitamises, mis oli eluohtlik ja mis ettevaatamatuse t�ttu p�hjustas kannatanu surma ning mis oli toime pandud huligaansel ajendil. Kohus m�istis talle karistuseks kolm aastat vabadusekaotust. Kohtuotsus tugines kohtueksperdi arvamusele ja selle lisadele, tunnistajate K. K. ja K. E. eeluurimise k�igus antud �tlustele ning tunnistaja R. L.-i �tlustele. Samuti tugines kohus oma otsuses s�ndmuskoha vaatlusprotokollile ja skeemile ning lisatud fotodele, dokumentaalsete asit�endite vaatluse protokollile ja lisatud fotodele ning kannatanu surmatunnistusele. Kohus tegi muu hulgas kindlaks, et kaebaja ja M. K. olid kannatanut r�nnanud ja et nad olid olnud valmis r�ndama ka K. K.-d ja O. U.-d, kes oli sekkunud. 16. Kaebaja kaitsja kaebas maakohtu otsuse edasi. Ta vaidlustas maakohtu keeldumise kutsuda tunnistajad O. U. ja T. N.-i kohtuistungile, leides, et nende �tlused oleksid v�inud kaebajat toetada. Samuti kaebas ta, et maakohtu j�reldused olid tehioludega vastuolus, viidates muu hulgas, et tunnistajate �tlused, millele kohus oma otsuses tugines, olid vastur��kivad. Ta taotles tunnistajate O. U. ja T. N.-i kohtusse kutsumist ja kaebaja �igeksm�istmist talle esitatud s��distuses. 17. 12. juunil 2002 toimus Tallinna Ringkonnakohtu istung. Kohtusaalis viibis ka T. N. Kohus aga j�ttis rahuldamata kaebaja kaitsja n�ude T. N. tunnistajana �le kuulata. 18. Samal kuup�eval tegi ringkonnakohus oma otsuse. Kohus tuvastas, et maakohus oli korduvalt saatnud kohtukutseid tunnistajatele O. U. ja T. N. Kuna postiteenistus oli kirjad maakohtule tagastanud, j�reldas ringkonnakohus, et tunnistajate asukoht ei olnud maakohtule teada. Maakohus toimis nende eeluurimise k�igus antud �tluste avaldamisel seaduslikult. Kuna maakohus avaldas �tlused ja vaatas need oma istungil l�bi, kasutas ta neid �tlusi t�enditena koosk�las seadusega. Ringkonnakohus m�rkis, et kaebaja kaitsja ei t�psustanud maakohtus ega oma kaebuses, millist teavet ta soovis nendelt tunnistajatelt saada. Ringkonnakohus j�ttis kaebuse rahuldamata osas, mis k�sitles v�idetavat t�endite puudumist ja maakohtu j�relduste mittevastavust tehioludele, tuginedes tunnistaja K. K. eeluurimise k�igus antud ja maakohtu istungil avaldatud �tlustele ning tunnistaja R. L.-i kohtueelse uurimise k�igus antud �tlustele, mida viimane istungil kinnitas. Ringkonnakohus m�rkis, et maakohus oli kohtualuse �tlused �igustatult arvestamata j�tnud. Ringkonnakohus viitas ka U. T. maakohtu istungil antud �tlustele ja kohtueksperdi arvamusele. Kohus j�ttis maakohtu otsuse sisulises osas muutmata, j�ttes siiski kaebaja ja M. K. k�itumisest v�lja huligaansuse ajendi (kriminaalkoodeksi paragrahvi 107 l�ike 2 punkt 2). Prokur�ri apellatsioonprotest karistuse osas rahuldati osaliselt ja kaebajat karistati kriminaalkoodeksi paragrahvi 107 l�ike 2 punkti 1 alusel viieaastase vabadusekaotusega. 4 PELLO vs EESTI 19. Kaebaja kaitsja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Ta vaidlustas taas maakohtu keeldumise kutsuda tunnistajad O. U. ja T. N.-i kohtuistungile, leides, et pelgalt asjaolu, et tunnistajad ei olnud neile postiasutusest saadetud kirjadele j�rele l�inud, ei andnud alust j�reldada, et nende elukoht oli muutunud ja nende asukoht oli kohtule teadmata. Ta m�rkis, et maakohus ei olnud andnud politseile t�itmiseks m��rust tagada tunnistajate ilmumine kohtuistungile. 20. 16. oktoobril 2002 j�ttis Riigikohus kassatsioonkaebuse rahuldamata. Ta leidis, et maakohus ei olnud rakendanud k�iki v�imalikke vahendeid, et tagada kaebajale asja �iglane arutamine konventsiooni artikli 6 l�ike 1 kohaselt, kuna maakohus ei andnud politseile t�itmiseks m��rust tunnistajate sundtoomiseks kohtusse. O. U. ja T. N.-i eeluurimise k�igus antud �tluste avaldamisega viisil, et kaebajal puudus v�imalus neile k�simusi esitada, rikkus maakohus ka artikli 6 l�ike 3 punkti d n�udeid. Siiski, olles anal��sinud p�hjalikult Euroopa Inim�iguste Kohtu praktikat, leidis Riigikohus, et puudub alus maakohtu ja ringkonnakohtu otsuste t�histamiseks, kuna kaebaja s��dim�istmine ei p�hinenud t�ielikult ega m��ravas ulatuses tunnistajate O. U. ja T. N.-i �tlustele. �IGUSK�SIMUSED I. KONVENTSIOONI ARTIKLI 6 L�IKE 1 JA L�IKE 3 PUNKTI d V�IDETAV RIKKUMINE 21. Kaebaja v�itis, et talle ei olnud v�imaldatud asja �iglast arutamist ja et tema kaitse�igusi oli rikutud. Talle ei olnud antud v�imalust k�sitleda tunnistajaid O. U.-d ja T. N.-i. Nende tunnistajate k�sitlemine oleks viinud tema �igeksm�istmiseni. Oma v�idetes toetus ta konventsiooni artikli 6 l�ikele 1 ja l�ike 3 punktile d, mis k�nealust kohtuasja silmas pidades s�testavad j�rgmist: ,,1. Iga�hel on ... temale esitatud kriminaals��distuse �le otsustamise korral �igus �iglasele ... asja arutamisele ... seaduse alusel moodustatud �igusem�istmise volitustega institutsioonis. 3. Igal kuriteos s��distataval on v�hemalt j�rgmised �igused: d) k�sitleda ise v�i lasta k�sitleda s��distuse tunnistajaid, saavutada omapoolsete tunnistajate kohalekutsumine ja nende k�sitlemine s��distuse tunnistajatega v�rdsetel tingimustel." A. Osaliste v�ited 22. Valitsus oli arvamusel, et kaebaja soovis sisuliselt vaidlustada oma s��dim�istmise siseriiklikes kohtutes. Valitsus m�rkis, et Riigikohus oli PELLO vs EESTI k�sitlenud k�iki kaebaja kaebusi, anal��sides ka Euroopa Inim�iguste Kohtu asjakohast praktikat. Riigikohus oli leidnud, et kaebaja s��dim�istmine ei p�hinenud ainult ega m��ravas ulatuses tunnistajate O. U. ja T. N.-i �tlustele. Lisaks sellele tuletas valitsus meelde, et EI�K �lesanne ei ole asendada siseriiklike kohtute poolt asjaoludele antud hinnangut enda omaga. Samuti v�itis valitsus, et artikli 6 l�ike 3 punkt d ei anna kohtualusele piiramatut �igust n�uda, et tagataks tunnistajate ilmumine kohtusse. Valitsus leidis, et k�esolevas asjas oli kriminaalmenetlus tervikuna olnud �iglane ja koosk�las artikli 6 l�ikega 1. 23. Kaebaja ei esitanud valitsuse avalduste kohta m�rkusi. B. Kohtu hinnang 24. Algatuseks m�rgib EI�K, et kuna artikli 6 l�ike 3 punktis d s�testatud tagatised on osa k�nealuse artikli l�ikes 1 s�testatud �igusest �iglasele asja arutamisele, k�sitleb EI�K kaebust kahe k�nealuse tunnistaja k�sitlemise v�imaluse puudumise kohta vaadeldes nimetatud kahte s�tet koosm�jus (vt otsust kohtuasjas Meftah ja teised vs. Prantsusmaa [suurkoda], punkt 40, EI�K 2002-VII, kaebused nr 32911/96, 35237/97 ja 34595/97). 25. EI�K praktika kohaselt tuleb k�ik t�endid esitada tavaliselt kohtualuse juuresolekul asja avalikul arutelul tagades v�istleva argumenteerimise. Selle p�him�tte puhul esineb erandeid, kuid need ei tohi kahjustada kaitse�igusi; �ldreeglina n�uavad artikli 6 l�ige 1 ja l�ike 3 punkt d, et kohtualusele tuleb anda piisav ja sobiv v�imalus vastaspoole tunnistajat k�sitleda ja ristk�sitleda kas �tluste andmise ajal v�i hiljem (vt 1997. aasta 23. aprilli otsust kohtuasjas Van Mechelen ja teised vs. Madalmaad, kohtuotsuste ja lahendite kogumik 1997-III, lk 711, punkt 51). S��dim�istmine ei tohi �ksnes v�i m��ravas ulatuses p�hineda �tlustel, mida kaitsel ei ole olnud v�imalik ristk�sitleda (vt muu hulgas A. M. vs. Itaalia, punkt 25, EI�K 1999-IX, kaebus nr 37019/97, ja Luc� vs. Itaalia, punkt 40, EI�K 2001-II, kaebus nr 33354/96, ning, k�ige hiljutisem, 2005. aasta 26. juuli kohtuotsus asjas Mild ja Virtanen vs. Soome, punkt 42, kaebused nr 39481/98 ja 40227/98). 26. EI�K tuletab meelde, et t�endite arvessev�etavus on eelk�ige siseriikliku �igusega m��ratav k�simus. �ldjuhul on siseriiklike kohtute �lesanne hinnata neile esitatud t�endeid ning nende t�endite asjakohasust, mida s��distatav soovib esitada. S��distatava kaebus, et tal ei ole lubatud teatavaid tunnistajaid k�sitleda, ei ole piisav; ta peab lisaks oma taotlust p�hjendama, selgitades, miks on t�htis asjaomased tunnistajad �le kuulata, kusjuures nende esitatavad t�endid peavad olema vajalikud t�e v�ljaselgitamiseks (vt Perna vs. Itaalia [suurkoda], punkt 29, EI�K 2003V, kaebus nr 48898/99, edasiste viidetega). Artikli 6 l�ike 3 punkt d ei n�ua iga s��distatavapoolse tunnistaja ilmumist ja �lekuulamist. S�tte 6 PELLO vs EESTI p�hieesm�rgiks, nagu sellele viitavad ka s�nad ,,samadel tingimustel", on asjas ,,v�rdsete v�imaluste" t�ielik tagamine (vt 1976. aasta 8. juuni kohtuotsus asjas Engel ja teised vs. Madalmaad, A-sari nr 22, lk 38�39, punkt 91). 27. Seega, kuigi harilikult on tunnistaja v�ljakutsumise vajalikkus v�i soovitatavus siseriiklike kohtute otsustada, v�ivad siiski esineda erandlikud asjaolud, mis v�ivad EI�Ki viia j�reldusele, et m�ne tunnistaja �lekuulamata j�tmine ei olnud koosk�las artikliga 6 (vt 2006. aasta 13. juuli kohtuotsus asjas Popov vs. Venemaa, punkt 179, kaebus nr 26853/04, 2004. aasta 18. mai kohtuotsus asjas Destrehem vs. Prantsusmaa, punkt 41, kaebus nr 56651/00, ja 1989. aasta 7. juuli kohtuotsus asjas Bricmont vs. Belgia, A-sari nr 158, lk 31, punkt 89). 28. K�esolevas asjas v�itis kaebaja, et tal ei olnud v�imalust k�sitleda O. U.-d ja T. N.-i � tunnistajaid, kelle �tlused oleksid viinud tema �igeksm�istmiseni. 29. EI�K m�rgib, et prokur�r oli tuginenud s��distuskokkuv�ttes muu hulgas nende tunnistajate �tlustele, mis anti eeluurimise k�igus, arvestades neid �tlusi kui s��stavaid t�endeid. Siiski ei mainitud tunnistajate O. U. ja T. N.-i k�nealuseid �tlusi maakohtu otsuses. Sellegipoolest m�rgib EI�K �ra ringkonnakohtu otsuses v�ljatoodud seisukoha, mis k�sitles tunnistajate O. U. ja T. N.-i �tluste kasutamist t�enditena maakohtus. Ringkonnakohus leidis, et see oli olnud seadusp�rane, kuna nende tunnistajate asukoht oli olnud teadmata. Riigikohus leidis, et kuigi O. U. ja T. N.-i �tluste avaldamine maakohtus p�hjustas teatavaid kahtlusi, ei olnud kaebaja s��dim�istmine p�hinenud ainu�ksi ega m��ravas ulatuses nende tunnistajate �tlustel. 30. Ringkonnakohtu ja Riigikohtu p�hjendustest ilmneb, et nad k�sitlesid O. U.-d ja T. N.-i peaasjalikult s��distuse tunnistajatena. J�udnud j�reldusele, et nende �tlused ei olnud ainsad ega m��ravad t�endid, millel kaebaja s��dim�istmine p�hines, leidis Riigikohus, et alama astme kohtute otsuste t�histamiseks ei olnud p�hjust. 31. EI�K m�rgib siiski, et kaebaja kaitsja r�hutas asja arutamisel maakohtus mitmel korral, et asjaomaste tunnistajate �lekuulamine on vajalik. Oma kaebuses ringkonnakohtule vaidlustas ta maakohtu keeldumise kutsuda O. U. ja T. N.-i kohtusse, v�ites, et nad oleksid saanud anda �tlusi kaebaja kasuks. Veelgi enam, ta n�udis asja arutamisel ringkonnakohtus, et kuulataks �le T. N., kes viibis kohtusaalis. Oma kaebuses Riigikohtule kordas ta oma p�hjendust, mis k�sitles maakohtu keeldumist tunnistajate v�ljakutsumisest. Sellest l�htuvalt k�sitles kaitse O. U.-d ja T. N.-i pigem oma tunnistajate kui s��distuste tunnistajatena. 32. Kaebaja kaebused k�sitlesid pigem asjaolu, et O. U.-d ja T. N.-i ei kuulatud kohtus �le, kui seda, et kohtud tuginesid p�hjendamatult nende �tlustele. Riigikohus seda k�simust ei k�sitlenud, vaid j�ttis kaebuse PELLO vs EESTI rahuldamata p�hjendusega, et alama astme kohtud ei olnud m��ravas ulatuses tuginenud nende �tlustele. 33. Mis puutub k�simusse, kas kaebaja on selgitanud, miks oli k�nealuste tunnistajate �lekuulamine oluline, siis v�tab EI�K arvesse ringkonnakohtu j�reldust, et kaebaja kaitsja ei olnud t�psustanud, millist teavet ta oleks soovinud neilt saada. EI�K m�rgib, et O. U. ja T. N. olid asjakohasel ajal viibinud kuriteo toimepanemise koha vahetus l�heduses. EI�K leiab, et k�nealuste t�endite asjakohasust t�e v�ljaselgitamisel oli tunnustanud prokur�r, kuna nendele tugineti ka s��distuskokkuv�ttes, ja maakohus, kes rahuldas mitmel korral kaebaja taotluse O. U. ja T. N. v�lja kutsuda. Ja kuigi maakohus oma otsuses O. U. �tlustele ei viidanud, mainiti selles, et kaebaja ja M. K. olid olnud valmis O. U.-d p�rast tema sekkumist r�ndama. 34. Siiski leiab EI�K, et maakohus ei teinud k�ike endast olenevat, et saavutada O. U. ja T. N.-i kohtusse ilmumine. T�psemalt tegi maakohus j�relduse, et nende asukoht on teadmata, �ksnes asjaolu p�hjal, et postiteenistus oli neile saadetud kohtukutsed tagastanud. Maakohus ei andnud politseile t�itmiseks m��rust kohaldada tunnistajate kohtusse toimetamiseks sundtoomist. Lisaks sellele ilmneb, et ringkonnakohus mitte �ksnes ei j�tnud neid tunnistajaid kohtusse kutsumata, vaid keeldus ka k�sitlemast kohtusaalis viibinud T. N.-i. 35. V�ttes arvesse, et siseriiklikud kohtud ei teinud k�ike endast olenevat, et tagada algselt prokur�ri nimetatud ja seej�rel kaitse kutsutud tunnistajate kohalolek ja �lekuulamine, ning et nad ei vaadanud asjakohaselt l�bi kaebaja sellekohaseid taotlusi, leiab kohus, et kaebaja kaitse�igusi piirati sellises ulatuses, mis on vastuolus �igusega �iglasele kohtupidamisele. Selles tulenevalt on rikutud artikli 6 l�iget 1 koostoimes l�ike 3 punktiga d. II. KONVENTSIOONI ARTIKLI 41 KOHALDAMINE 36. Konventsiooni artikkel 41 s�testab: "Kui kohus leiab, et konventsiooni v�i selle juurde kuuluvaid protokolle on rikutud ja K�rge Lepinguosalise siseriiklik �igus lubab ainult osalist h�vitust, v�ib kohus vajadusel m��rata kahjustatud poolele �iglase h�vituse." 37. P�rast vastuv�etavuse otsuse tegemist ei esitanud kaebaja kaitsja etten�htud t�htaja jooksul �htegi n�uet �iglase h�vituse saamiseks, kuigi talle 12. jaanuaril 2006 saadetud kirjas paluti tal p��rata t�helepanu EI�K reglemendi 60. reeglile, mis s�testab, et kaebaja, kes soovib saada �iglast h�vitust konventsiooni artikli 41 alusel, kui EI�K on tuvastanud tema konventsioonist tulenevate �iguste rikkumise, peab esitama konkreetse sellekohase n�ude. Seega kuna EI�K ei saanud vastust vastuv�etavuse otsusele lisatud kirjas m�rgitud t�htaja jooksul, leiab ta, et puudub alus 8 PELLO vs EESTI h�vituse summa v�ljam�istmiseks konventsiooni artikli 41 alusel (vt Capeau vs. Belgia, punkt 32, EI�K 2005-I, kaebus nr 42914/98). SELLEST L�HTUVALT KOHUS �HEH��LSELT: leiab, et rikutud on konventsiooni artikli 6 l�iget 1 ja l�ike 3 punkti d. Koostatud inglise keeles ja tehtud teatavaks kirjalikult 12. aprillil 2007 kohtu reglemendi 77. reegli punktide 2 ja 3 kohaselt. Claudia WESTERDIEK sekret�r Peer LORENZEN esimees