11548/04

WyrokETPCz2007-11-08ECLI:CE:ECHR:2007:1108JUD001154804

Analiza orzeczenia

Sekcja wygenerowana przez AI na podstawie treści orzeczenia — nie stanowi cytatu.

Zagadnienie prawne
Czy przewlekłość postępowania cywilnego trwającego ponad siedem lat i dwa miesiące naruszyła prawo skarżącej spółki do rozpoznania sprawy w rozsądnym terminie zgodnie z art. 6 ust. 1 Konwencji, oraz czy brak było skutecznego środka odwoławczego w tym zakresie, naruszając art. 13 Konwencji?
Ratio decidendi
Trybunał uznał, że postępowanie cywilne, które trwało ponad siedem lat i dwa miesiące w trzech instancjach, było nadmiernie długie, naruszając art. 6 ust. 1 Konwencji. Mimo uwzględnienia przerw w postępowaniu spowodowanych śmiercią powoda i zarzutami skarżącej spółki wobec sędziów, Trybunał stwierdził, że ogólna długość była nieuzasadniona. Ponadto, Trybunał uznał, że na poziomie krajowym brakowało skutecznych środków prawnych, zarówno prewencyjnych, jak i kompensacyjnych, które mogłyby przyspieszyć postępowanie lub zapewnić odpowiednie zadośćuczynienie za jego przewlekłość, co stanowiło naruszenie art. 13 Konwencji.
Stan faktyczny
Skarżąca spółka, Saarekallas Oü, była stroną postępowania cywilnego w Estonii, które rozpoczęło się w grudniu 1998 roku. Sprawa dotyczyła roszczenia K. o udział w spółce i zakaz zbywania nieruchomości. Postępowanie było wielokrotnie odraczane z różnych przyczyn, w tym z powodu negocjacji stron, wniosków powoda o dokumenty, nieobecności stron lub ich przedstawicieli, a także wniosków powoda o zmianę przedmiotu powództwa. Dodatkowo, kilku sędziów wyłączyło się z uwagi na zarzuty skarżącej spółki, a postępowanie zostało zawieszone po śmierci pierwotnego powoda. Sprawa zakończyła się ugodą pozasądową w lutym 2006 roku.
Rozstrzygnięcie
Trybunał jednomyślnie: 1) odrzucił wstępny zarzut rządu dotyczący rzekomego braku uprawnień przedstawicieli skarżącej spółki do działania w jej imieniu; 2) uznał skargę za dopuszczalną w pozostałym zakresie; 3) stwierdził naruszenie art. 6 ust. 1 Konwencji; 4) stwierdził naruszenie art. 13 Konwencji; 5) zobowiązał państwo pozwane do zapłaty skarżącej spółce 900 euro za szkody niemajątkowe i 1500 euro za koszty i wydatki, powiększone o wszelkie należne podatki, w ciągu trzech miesięcy od uprawomocnienia się wyroku, wraz z odsetkami ustawowymi w przypadku opóźnienia; 6) oddalił pozostałą część roszczenia skarżącej spółki o słuszne zadośćuczynienie.

Pełny tekst orzeczenia

CONSEIL DE L'EUROPE COUNCIL OF EUROPE COUR EUROP�ENNE DES DROITS DE L'HOMME EUROPEAN COURT OF HUMAN RIGHTS VIIES OSAKOND SAAREKALLAS O� vs. EESTI (Kaebus nr 11548/04) KOHTUOTSUS STRASBOURG 8. november 2007 Kohtuotsus muutub l�plikuks konventsiooni artikli 44 l�ikes 2 s�testatud tingimustel. Kohtuotsust v�idakse keeleliselt toimetada. SAAREKALLAS O� vs EESTI Asjas Saarekallas O� vs. Eesti Euroopa Inim�iguste Kohus (viies osakond) kojana, kuhu kuuluvad: esimees P. LORENZEN, kohtunikud: S. BOTOUCHAROVA, K. JUNGWIERT, R. MARUSTE, J. BORREGO BORREGO, R. JAEGER ja M. VILLIGER ning osakonnasekret�r C. WESTERDIEK, olles asja arutanud kinnisel istungil 9. oktoobril 2007, on teinud nimetatud kuup�eval j�rgmise otsuse. MENETLUSK�IK 1. Kohtuasi p�hineb kaebusel (nr 11548/04) Eesti Vabariigi vastu, mille Eestis asuv osa�hing Saarekallas (edaspidi kaebajaettev�te) esitas inim�iguste ja p�hivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikli 34 alusel 4. novembril 2004 Euroopa Inim�iguste Kohtule (edaspidi EI�K). Esialgsete kaebajate hulka kuulusid ka seitse f��silist isikut ja kaks registreerimata mittetulundus�hingut. 2. Kaebajaettev�tet esindas Helsingis tegutsev jurist M. Fredman. Eesti valitsust (edaspidi valitsus) esindas V�lisministeeriumi juriidilise osakonna inim�iguste b�roo direktor M. Hion. 3. 15. mail 2006 tunnistas EI�K taotluse osaliselt vastuv�etamatuks ja otsustas edastada kaebajaettev�tte kaebused menetluse pikkuse ja asjakohaste �iguskaitsevahendite puudumise kohta valitsusele. Tuginedes konventsiooni artikli 29 l�ikele 3, otsustas EI�K teha samal ajal otsuse kaebuse vastuv�etavuse ja kaebuse sisu kohta. ASJAOLUD I. KOHTUASJA OLUD 4. Kaebajaettev�te on Eestis registreeritud osa�hing. SAAREKALLAS O� vs EESTI A. K. taotlus ajutiste meetmete rakendamiseks 5. 19. oktoobril 1998 esitas K. advokaat T. Saare Maakohtule taotluse K. n�ude tagamiseks A. ja P. vastu. K v�itel oli tema omandis kuus Kallas ASi aktsiat (vastab 50%-le aktsiakapitalist). Kallas AS oli ebaseaduslikult �mber kujundatud kaebajaettev�tteks Saarekallas O�. Kostjad olid kantud �riregistrisse osa�hingu juhatuse liikmetena. K. v�itis, et P. kavatses m��a osa�hingule kuuluvad hooned, mis asusid Kuressaares Pikk tn 26 ja 26a. Ta taotles kohtult nimetatud hoonete v��randamist keelava m�rke tegemist hooneregistrisse. 6. Samal p�eval rahuldas maakohus selle taotluse. 7. 26. oktoobril 1998 esitas kaebajaettev�te kaebuse ajutise meetme rakendamise peale. 8. 23. novembril 1998 t�histas maakohus ajutise meetme, kuna hageja ei olnud maakohtule �he kuu jooksul n�uet esitanud. Otsus j�ustus 4. detsembril 1998. 9. 14. detsembril 1998 tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse ajutise meetme rakendamise peale esitatud kaebuse kohta. Ringkonnakohus m�rkis, et kuigi kaebus oli p�hjendatud, puudus vajadus vaidlustatud otsuse t�histamiseks, kuna seda oli juba tehtud. B. P�himenetlus kaebajaettev�tte vastu 10. 11. detsembril 1998 esitas K. advokaat maakohtule n�ude kaebajaettev�tte vastu. Hageja v�itis, et ta oli olnud Kallas AS-i aktsion�r, kuid p�rast Kallas AS-i �mberkujundamist kaebajaettev�tteks ei olnud teda osanike nimekirja kantud. Ta v�itis, et P. kavatses m��a kaebajaettev�ttele kuuluvad hooned ning et sellise tegevusega rikutaks tema �igusi. Ta taotles kaebajaettev�tte juhatuse kohustamist loovutada talle osak 5000 Eesti krooni v��rtuses ning hooneregistrisse Pikk tn 26 ja 26a asuvate hoonete v��randamist keelava m�rke tegemist. 11. 14. detsembril 1998 andis maakohus taas korralduse teha K. n�ude tagamiseks hooneregistrisse m�rge, mis keelas Pikk tn 26 ja 26a asuvate hoonete v��randamise. 12. Ajavahemikuks 30. m�rtsist 1999 � 9. maini 2000 m��ras maakohus �htekokku k�mme istungit. Edasil�kkamise p�hjuseid oli mitmeid: osaliste l�bir��kimised asja lahendamiseks; hageja taotlused, millega n�uti kaebajaettev�ttelt dokumentide esitamist; osaliste v�i nende esindajate ilmumata j�tmine ning hageja taotlused hagi eseme muutmiseks ja n�ude t�iendamiseks. 13. 9. mail 2000 tegi asja arutav kohtunik otsuse ennast taandada. Maakohtule olid laekunud �rakirjad mitmest avaldusest, milles kaebajaettev�tte seaduslikud esindajad taotlesid kriminaalmenetluse algatamist asjaomase kohtuniku ja Saare Maakohtu esimehe vastu, kuna SAAREKALLAS O� vs EESTI v�idetavalt olid nad avaldajate vastu toime pannud raskeid kuritegusid, sealhulgas inimeksistentsi eitamine, v�givald ja inim�igustevastased kuriteod. 14. 3. juulil 2000 tegi teine maakohtu kohtunik otsuse ennast taandada, kuna kaebajaettev�tte esindajad olid esitanud mitu avaldust tema vastu kriminaalmenetluse algatamiseks. 5. septembril 2000 tegi veel kaks kohtunikku otsuse ennast taandada. 15. 2000. aasta 6. septembri kirjaga taotles Saare Maakohtu esimees Tallinna Ringkonnakohtu esimehelt kohtuasja andmist m�ne teise kohtu p�devusse, kuna k�ik maakohtu kohtunikud olid ennast asja arutamisest taandanud. Ringkonnakohtu esimees pidas taandamisi p�hjendamatuks ja saatis asja Saare Maakohtule tagasi. 16. Eelistung m��rati 21. veebruariks 2001. Kuid 20. veebruaril 2001 teatas hageja advokaat maakohtule, et hageja K. suri 4. veebruaril 2001. Ta taotles menetluse peatamist. 21. veebruaril 2001 otsustas maakohus menetluse peatada hageja �igusj�rglase tuvastamiseni. 17. 3. aprillil 2002 uuendas maakohus menetluse ja kutsus hagejana menetlusse astuma K. p�rijat R.-i. 18. 30. aprillil 2002 toimus maakohtus eelistung. R. esitas maakohtule taotluse hagieseme muutmiseks. Kaebajaettev�tte juhatuse liige N. v�itis, et tal puudus volitus ettev�tte esindamiseks. 19. 5. juunil 2002 toimus maakohtus eelistung. Kaebajaettev�tte juhatuse liige N. v�itis taas, et tal puudus volitus ettev�tte esindamiseks. Kohus n�ustus selle v�itega ja leidis, et N. ei saa menetluses osaleda. Kohus kuulas �ra hageja advokaadi ja m��ras uue istungi 13. augustiks 2002. 20. 13. augustil 2002 toimus maakohtus taas eelistung. Istungile ilmus hageja advokaat; kaebajaettev�tte esindajatel puudus n�uetekohane volitus ettev�tte nimel tegutseda. Kohus l�petas eelistungi ja m��ras asja arutamiseks istungi 23. septembriks 2002. 21. 23. septembril 2002 toimus maakohtus istung, kus viibisid R. ja tema advokaat. Samuti oli kohal N., kuid tal puudus volitus kaebajaettev�tte esindamiseks. 22. Maakohus tegi otsuse 14. oktoobril 2002. R.-i n�ue rahuldati osaliselt. Kohus kohustas kaebajaettev�tte juhatust kandma R.-i osanike nimekirja 5000-kroonise nimiv��rtusega osaku omanikuna. 23. Nii kaebajaettev�te kui ka R. esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. 21. aprillil 2003 t�histas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uuesti l�bivaatamiseks, kuna kaebajaettev�te osanik Tradeco Enterprises Inc ei olnud menetlusse kaasatud. 24. 10. septembril 2003 ei andnud Riigikohus kaebajaettev�ttele menetlusluba. 25. 15. jaanuaril 2004 otsustas Saare Maakohus menetluse uuendada ja kutsuda Tradeco Enterprises Inc-i astuma menetlusse kolmanda isikuna. SAAREKALLAS O� vs EESTI Maakohus tegi hageja advokaadile korralduse esitada t�endeid Tradeco Enterprises Inc-i seisundi, sealhulgas selle �ri�hingu v�imaliku l�ppemise kohta ja l�ppemise korral �igusj�rglase olemasolu kohta. 26. 2004. aasta kevadel �ritasid hageja advokaat T. ja kaebajaettev�tte esindajad edutult m��a Pikal t�naval asuvaid hooneid. 27. Maakohtus toimus 14. detsembril 2004 eelistung, kus viibisid hageja esindaja ja N., kellel puudus volitus kaebajaettev�tte esindamiseks. Tradeco Enterprises Inc, mis oli registreeritud Delaware'is, ei olnud kohtukutseid vastu v�tnud. Istung l�kati hageja advokaadi palvel edasi, et teha kindlaks, kas Tradeco Enterprises Inc kui juriidiline isik veel eksisteerib. 28. 3. veebruaril 2005 teatas hageja advokaat maakohtule, et osalised olid alustanud l�bir��kimisi asja lahendamiseks. 2005. aasta juuniks oli ilmne, et kokkulepet ei ole v�imalik saavutada. 29. 3. juulil 2005 ja 25. jaanuaril 2006 esitas maakohus Delaware'i osariigi ametiv�imudele taotlused saada Tradeco Enterprises Inc-i kohta teavet. 30. 14. veebruaril 2006 laekus maakohtule hageja ja kostjaettev�tte vahel s�lmitud kokkulepe, millega asi l�petati kohtuv�liselt. Samal kuup�eval kiitis maakohus kohtuv�lise lahendi heaks ja t�histas hagi tagamiseks 14. detsembril 1998 kehtestatud ajutise meetme. Hageja ja kaebajaettev�te teatasid, et nad loobuvad oma �igusest esitada kaebus maakohtu otsuse peale, tunnistades seel�bi lahendi kehtivust. II. ASJAKOHASED RIIGISISESED �IGUSNORMID JA KOHTUPRAKTIKA A. P�hiseadus 31. Eesti Vabariigi p�hiseaduse asjakohaste s�tetega n�hakse ette j�rgmist: Paragrahv 13 "Iga�hel on �igus riigi ja seaduse kaitsele. ... Seadus kaitseb iga�hte riigiv�imu omavoli eest." Paragrahv 14 "�iguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, t�idesaatva ja kohtuv�imu ning kohalike omavalitsuste kohustus." Paragrahv 15 "Iga�hel on �igus p��rduda oma �iguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Iga�ks v�ib oma kohtuasja l�bivaatamisel n�uda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu �igusakti v�i toimingu p�hiseadusevastaseks tunnistamist. SAAREKALLAS O� vs EESTI Kohus j�rgib p�hiseadust ja tunnistab p�hiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu �igusakti v�i toimingu, mis rikub p�hiseaduses s�testatud �igusi ja vabadusi v�i on muul viisil p�hiseadusega vastuolus. Paragrahv 25 "Iga�hel on �igus talle �ksk�ik kelle poolt �igusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju h�vitamisele.." B. Tsiviilkohtumenetluse seadustik 32. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku asjakohaste s�tetega, mis kehtisid 31. detsembrini 2005, n�hakse ette j�rgmist: Paragrahv 3. Tsiviilkohtumenetluse �lesanne "Tsiviilkohtumenetluse �lesanne on tsiviilasi �igesti ja v�imalikult kiiresti l�bi vaadata ning lahendada." Paragrahv 149. Avalduse tagastamine "(1) Kohus otsustab avalduse menetlusse v�tmise 20 p�eva jooksul avalduse esitamisest. ..." Paragrahv 169. Eelistung "(1) Kui kohus peab eelistungi, peab ta selle kahe kuu jooksul hagiavalduse esitamisest. Eelistungile kutsub kohus protsessiosalised. ..." Paragrahv 170. Kohtuistungi teatavakstegemine "... (3) Kohtuistungi peab kohus v�imaluse korral kolme kuu jooksul hagiavalduse esitamisest. ..." Paragrahv 177. Asja l�bivaatamise edasil�kkamine "... (3) Asja l�bivaatamise edasil�kkamist peab kohus p�hjendama. P�hjendus tuleb m�rkida kohtuistungi protokolli. Uus kohtuistung peab toimuma m�istliku aja jooksul. Uue kohtuistungi aja ja koha m��rab kohus protsessiosaliste arvamust arvestades. (4) Kui kohus l�kkab asja l�bivaatamise edasi pikemaks ajaks kui kolm kuud, teeb ta kirjaliku m��ruse. (5) M��ruse peale v�ib protsessiosaline esitada erikaebuse, kui ta leiab, et asja arutamine l�kati edasi p�hjendamatult pikaks ajaks. Ringkonnakohtu m��ruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata." SAAREKALLAS O� vs EESTI Paragrahv 215. Edasikaebamine menetluse peatamise m��ruse peale "Menetluse peatamise m��ruse peale v�ib esitada erikaebuse. Ringkonnakohtu m��ruse peale erikaebuse kohta ei saa edasi kaevata." Paragrahv 297. Apellatsiooni korras edasikaebamise �igus "... (3) Esimese astme kohtu m��ruse peale v�ib pool ja teine protsessiosaline esitada erikaebuse, kui erikaebuse esitamise �igus on selles seadustikus ette n�htud v�i kui kohtum��rus takistab asja edasist menetlust. ..." C. Riigikohtu praktika 33. Oma 1997. aasta 13. juuni otsuses (asi nr 3-3-1-18-97) leidis Riigikohtu halduskolleegium, et kui kindlat t�htaega ei ole m��ratud, siis peab avalik-�iguslik asutus � antud juhul Erastamisagentuur � tegema toimingud m�istliku aja jooksul. Vastasel korral rikutaks p�hiseaduse paragrahvi 13 l�iget 2. Riigikohus leidis, et halduskohtutel on halduskohtumenetluse seadustiku paragrahvi 3 alusel �igus selliseid kaebusi l�bi vaadata. 34. Oma 2000. aasta 22. detsembri otsuses m�rkis Riigikohtu �ldkogu (asi nr 3-3-1-38-00), et �igus t�husale menetlusele enda kaitseks on tagatud p�hiseaduse paragrahvidega 13, 14 ja 15 ja konventsiooni artikliga 13. T�husa �iguskaitse v�imaldamata j�tmine m�ningate p�hi�iguste puhul oleks vastuolus p�hiseaduse paragrahvi 15 l�ikega 1. Riigikohus leidis, et halduskohtutel on halduskohtumenetluse seadustiku paragrahvi 3 alusel �igus uurida, kas teatavate kriminaalmenetluse toimingutega � antud juhul l�biotsimise ja v�etusega � rikuti isiku p�hi�igusi ja -vabadusi. 35. Oma 2001. aasta 17. aprilli otsuses leidis Riigikohtu halduskolleegium (asi nr 3-3-1-10-01), et ka juhul, kui kriminaalasjas s��distatav isik k�rvaldatakse ametikohalt koosk�las seadusega, kuid hiljem m�istetakse ta �igeks v�i kriminaalmenetlus tema vastu l�petatakse, peab tal olema v�imalus saada riigilt �iglast h�vitist. Riigikohus m�rkis, et kuigi seda k�simust ei ole seadusega reguleeritud, ei vabasta see asjaolu riiki vastutusest �ksikisiku ees. Kohus leidis, et sellistel juhtudel saab h�vitist n�uda �iguse �ldp�him�tete alusel, isegi kui asjakohane s�te puudub. 36. Oma 2002. aasta 6. juuni otsuses leidis Riigikohtu halduskolleegium (asi nr 3-3-1-27-02) p�hiseaduse paragrahvi 13 l�ikele 2 ja paragrahvile 25 tuginedes, et �igusvastane akt v�i toiming � sealhulgas tegevusetus v�i viivitus � avaliku v�imu teostamisel on kahju h�vitamise aluseks. P�hiseaduse paragrahvi 25 k�sitleti vahetult kohaldatavana. K�nealune kohtuasi k�sitles omavalitsusorganite viivitamist erastamismenetluses. SAAREKALLAS O� vs EESTI �IGUSK�SIMUSED I. VALITSUSE ESIALGNE VASTUV�IDE KAEBAJAETTEV�TTE ESINDAJATE ETTEV�TTE NIMEL TEGUTSEMISE VOLITUSE V�IDETAVA PUUDUMISE KOHTA 37. Valitsus v�itis, et P. ja K., kes olid kaebajaettev�tte nimel allkirjastanud kaebuse EI�K-le, ei olnud kantud �riregistrisse ettev�tte juhatuse liikmetena, mist�ttu ei olnud neil volitust ettev�tte nimel tegutseda. P. oli olnud juhatuse liige 28. veebruarini 2005. Kaebajaettev�tte p�hikirja kohaselt v�is aga ettev�tet esindada juhatuse esimees �ksi v�i kaks juhatuse liiget �heskoos. Puudus teave selle kohta, et valitud oleks juhatuse esimees. 38. Kaebajaettev�te esitas 2004. aasta 19. detsembri aktsion�ride koosoleku protokolli �rakirja, mille kohaselt valiti nimetatud koosolekul senise juhatuse esimehe P. asemele uus juhatuse esimees T. Seet�ttu oli P.-l �igus kaebus ettev�tte nimel allkirjastada ajal, mil see EI�K-le esitati, ja T.l oli �igus allkirjastada volikiri kaebajaettev�tet esindavale juristile menetluse hilisemas j�rgus. 39. Nimetatud asjaoludest tulenevalt leiab EI�K, et kaebajaettev�tet on esindanud n�uetekohase volitusega isikud ning seet�ttu l�katakse esialgne vastuv�ide tagasi. II. KONVENTSIOONI ARTIKLI 6 L�IKE 1 V�IDETAV RIKKUMINE 40. Kaebajaettev�te kaebas, et menetluse kestus oli vastuolus m�istliku aja n�udega, mis on s�testatud konventsiooni artikli 6 l�ikes 1 j�rgmiselt: "Iga�hel on oma tsiviil�iguste ja -kohustuste... �le otsustamise korral �igus... asja arutamisele m�istliku aja jooksul... �igusem�istmise volitustega institutsioonis." 41. Valitsus vaidlustas selle v�ite. 42. Kaebajaettev�tte v�itel oli arvessev�etav ajavahemik alanud 19. oktoobril 1998, mil rakendati esimene ajutine meede. Kuigi ajutine meede hiljem t�histati � t�histamine j�ustus 4. detsembril 1998 �, sai kaebajaettev�te sellest teada alles 22. detsembril 1998, mil ta sai otsuse oma advokaadilt. 43. Valitsus sellega ei n�ustunud ja oli seisukohal, et menetlus algas 11. detsembril 1998, mil K. esitas p�hihagi kaebajaettev�tte vastu. 19. oktoobril 1998 rakendatud meede hiljem t�histati ja sisuliselt tsiviilmenetlust ei algatatud. 44. Osalised n�ustusid, et menetlus l�ppes 14. veebruaril 2006. 45. Kohus tuletab meelde, et artikkel 6 ei kehti ajutiste meetmete kohta, mis on v�etud enne asja sisulist l�bivaatamist, kuna selliseid meetmeid ei saa �ldjuhul pidada tsiviil�iguste ja -kohustuste �le otsustamiseks (vt muude allikate hulgas Dogmoch vs. Saksamaa (mittesisuline otsus), nr 26315/03, SAAREKALLAS O� vs EESTI EI�K 2006-...; ja Biserica Sfantul Haralambie ja teised vs. Moldova (mittesisuline otsus), nr 19967/02, 30. november 2004; ja a contrario Markass Car Hire Ltd vs. K�pros (mittesisuline otsus), nr 51591/99, 23. oktoober 2001). 46. K�esolevas asjas k�sitles 19. oktoobril 1998 rakendatud ajutine meede kaebajaettev�tte hoonete v��randamise keeldu, samas kui 11. detsembril 1998 algatatud p�himenetluses n�udis K. osalust kaebajaettev�ttes. EI�K leiab, et ajutine meede ei �htinud p�himenetluse �hegi l�pliku otsusega ega ennetanud �htegi sellist otsust. Sellest l�htuvalt ei olnud artikli 6 l�ige 1 menetluse suhtes kohaldatav enne 11. detsembrit 1998. 47. EI�K m�rgib, et valitsus oli seisukohal, et ajavahemik �ks aasta ja kaks kuud, mil menetlus oli peatatud algse hageja surma t�ttu, tuleb menetluse kestusest maha arvata. EI�K leiab, et seda takistust tuleb arvesse v�tta menetluse �ldkestuse hindamisel, pidades silmas konventsiooni artikli 6 l�ikes 1 sisalduvat m�istliku aja n�uet. 48. Seet�ttu leiab EI�K, et arvessev�etav ajavahemik algas 11. detsembril 1998 ja l�ppes 14. veebruaril 2006. Seega oli selle kestuseks kolmes kohtuastmes veidi �le seitsme aasta ja kahe kuu. A. Vastuv�etavus 49. EI�K m�rgib, et see kaebus ei ole ilmselgelt p�hjendamatu konventsiooni artikli 35 l�ike 3 t�henduses. Samuti m�rgib EI�K, et see ei ole vastuv�etamatu ka �helgi teisel p�hjusel, mist�ttu tuleb kaebus tunnistada vastuv�etavaks. B. Sisu 50. EI�K r�hutab, et menetluse kestuse m�istlikkuse hindamisel tuleb arvestada kohtuasja olusid, sealhulgas j�rgmisi tingimusi: kohtuasja keerukus, kaebajate ja asjaomaste ametiv�imude tegevus ning kaebajate huvi vaidluses (vt paljude muude allikate hulgas Frydlender vs. Prantsusmaa [suurkoda], nr 30979/96, punkt 43, EI�K 2000-VII). 51. EI�K on sageli tuvastanud konventsiooni artikli 6 l�ike 1 rikkumisi asjades, kus on tekkinud samasugused k�simused kui k�esolevas asjas. 52. EI�K v�tab arvesse asjaolu, et k�esolevas asjas oli vajalik tsiviilmenetlus peatada algse hageja �igusj�rglase tuvastamiseks ning et teatavad viivitused menetluses olid tingitud kaebajaettev�tte esindajate s��distustest maakohtu kohtunike vastu. Mitmel juhul puudus kaebajaettev�tte esindajal volitus menetluses osalemiseks. Olles l�bi vaadanud kogu talle esitatud materjali ja v�ttes arvesse asjakohast praktikat, leiab EI�K siiski, et k�esoleval juhul oli menetlus liialt pikk ja vastuolus m�istliku aja n�udega. SAAREKALLAS O� vs EESTI Seega on rikutud artikli 6 l�iget 1. III. KONVENTSIOONI ARTIKLI 13 V�IDETAV RIKKUMINE 53. Sisuliselt kaebas kaebajaettev�te lisaks, et neil puudusid t�husad �iguskaitsevahendid menetluse �lem��rase kestuse suhtes. See kaebus vaadatakse l�bi konventsiooni artikli 13 alusel, mis s�testab j�rgmist: "Iga�hel, kelle k�esolevas konventsiooni s�testatud �igusi ja vabadusi on rikutud, on �igus tegelikule �iguskaitsele riigi v�imuorganite ees, isegi kui rikkumise pani toime ametiisik." A. Vastuv�etavus 54. EI�K m�rgib, et see kaebus ei ole ilmselgelt p�hjendamatu konventsiooni artikli 35 l�ike 3 t�henduses. Samuti m�rgib EI�K, et see ei ole vastuv�etamatu ka �helgi teisel p�hjusel, mist�ttu tuleb see tunnistada vastuv�etavaks. B. Sisu 1. Osaliste v�ited a. Valitsus 55. Valitsus kinnitas, et kaebajaettev�ttel oli v�imalik seoses konventsiooni artikli 6 l�ike 1 alusel esitatud kaebusega kasutada riigisisesel tasandil t�husaid �iguskaitsevahendeid. 56. Ennetavate �iguskaitsevahendite osas, mis kiirendaksid menetlust, viitas valitsus mitmele tsiviilkohtumenetluse seadustiku s�ttele (vt punkt 32 eespool). Seadustikus on s�testatud mitmesugused t�htajad, et tagada menetluse toimumine m�istliku aja jooksul. 57. Valitsus m��nis, et k�esolevas asjas ei saanud kaebajaettev�te esitada kaebust mitme istungi edasil�kkamise otsuste peale, sest istungid l�kati �ldjuhul edasi �ks kuu ja edasil�kkamisotsuse peale saab kaevata �ksnes juhul, kui istung l�katakse edasi pikemaks ajaks kui kolm kuud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 177). See aga ei t�henda, et seadustes puudusid �iguskaitsevahendid. 58. Valitsus m�rkis, et kaebajaettev�te ei taotlenud istungite pidamist l�hemate ajavahemike tagant. Samuti ei esitanud kaebajaettev�te kaebust maakohtu otsuse peale, millega menetlus peatati. 59. Seoses v�imalustega saada h�vitist menetluses esinevate viivituste eest, viitas valitsus halduskohtumenetluse seadustiku s�tetele, mille j�rgi kuulub avalik-�iguslike vaidluste lahendamine halduskohtute p�devusse, ja p�hiseadusele (vt punkt 31 eespool). Lisaks sellele tsiteeris valitsus SAAREKALLAS O� vs EESTI Riigikohtu praktikat, mille kohaselt on halduskohtute p�devuses uurida, kas avalik-�iguslikud asutused teevad oma toiminguid m�istliku aja jooksul. Riigikohus on leidnud, et halduskohtute p�devuses on m�ista �ksikisikute kasuks v�lja kahjutasu avalik-�iguslike asutuste tegevuse, sealhulgas viivituste eest, ka juhul, kui asjakohane �igusnorm puudub (vt punktid 33� 36 eespool). 60. Valitsus leidis, et isikul on v�imalik esitada kaebus halduskohtule kohtumenetluses esinenud viivituste peale, samuti kohtu tegevusetuse peale, ning n�uda seel�bi tekitatud kahju h�vitamist. 61. Valitsus oli seisukohal, et isegi kui EI�K arvamuse kohaselt �kski eespool kirjeldatud �iguskaitsevahend eraldiseisvana ei taga piisavat ja t�husat �iguskaitset, tagavad need �iguskaitsevahendid �heskoos siiski �ksikisikule t�husa �iguskaitse menetluse kestuse suhtes. Valitsus v�itis, et kaebajaettev�tte k�sutuses olid olnud piisavad �iguskaitsevahendid, kuid sellegipoolest ei p��dnud ettev�te neid kasutada. b. Kaebajaettev�te 62. Kaebajaettev�te vaidlustas valitsuse seisukoha �iguskaitsevahendite olemasolu kohta ning v�itis, et �igusnormid iseenesest ei ole t�husad ennetavad �iguskaitsevahendid, kui nende rikkumise eest pole ette n�htud karistusi. Tegelikult oli tsiviilmenetlus maakohtus peatatud ja istungeid edasi l�katud mitu korda, ilma et kaebajaettev�ttel oleks olnud v�imalust esitada selle peale ametlik kaebus. Kaebajaettev�te m�rkis, et ei olnud esitatud n�iteid, millistel juhtudel oleks saanud valitsuse mainitud �iguskaitsevahendeid kasutada ja kus need oleksid olnud t�husad. Samuti ei olnud esitatud �htegi n�idet h�vitise maksmise kohta kohtumenetluse �lem��rase kestuse eest. 2. EI�K hinnang 63. EI�K kinnitab, et artikkel 13 tagab t�husa �iguskaitse riigi v�imuorganite ees artikli 6 l�ikes 1 s�testatud asja m�istliku aja jooksul arutamise n�ude rikkumise korral (vt Kudla vs. Poola [suurkoda], nr 30210/96, punkt 156, EI�K 2000-XI). 64. Kohtuvaidluse osalise k�sutuses olevad riigisisesed �iguskaitsevahendid menetluse pikkuse peale kaebuse esitamiseks on konventsiooni artikli 13 t�henduses t�husad, kui need hoiavad �ra v�idetava rikkumise v�i selle j�tkumise v�i tagavad kohase h�vitise juba toimunud rikkumise eest. Seega on �iguskaitsevahend t�hus juhul, kui seda saab kasutada kas asja l�bivaatava kohtu otsuse vastuv�tmise kiirendamiseks v�i kohtuvaidluse osalisele kohase h�vitise v�imaldamiseks juba ilmnenud viivituste eest (vt S�rmeli vs. Saksamaa [suurkoda], nr 75529/01, punkt 99, EI�K 2006-...; ja Mifsud vs. Prantsusmaa (mittesisuline otsus) [suurkoda], nr 57220/00, punkt 17, EI�K 2002-VIII). SAAREKALLAS O� vs EESTI 65. K�esoleva asja puhul leiab EI�K, et valitsus ei ole osutanud, kuidas valitsuse nimetatud ennetavad meetmed oleksid kaebajaettev�tet aidanud. Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustikus on t�epoolest s�testatud mitu t�htaega, et tagada menetluse toimumine m�istliku aja jooksul, ei ilmne, et nende t�htaegade maakohtupoolsel eiramisel oleks olnud mingeid �iguslikke tagaj�rgi. Samuti ei ole valitsus selgitanud, kuidas oleks v�inud esimese astme kohtu otsuse peale esitatud menetluse edasil�kkamist v�i peatamist k�sitlev kaebus � niiv�rd kui otsuse peale oli nimetatud kaebust �ldse v�imalik esitada � menetlust kiirendada. Valitsus ei toonud asjakohaseid n�iteid riigisisesest kohtupraktikast. 66. H�vituslike �iguskaitsevahendite kohta m�rgib EI�K, et valitsuse nimetatud p�hiseaduse ja halduskohtumenetluse seadustiku s�tted on �ldist laadi ega k�sitle otseselt h�vitist kahju eest, mis oleks seotud ebam�istlikult pika tsiviilkohtumenetlusega. Valitsuse viidatud Riigikohtu praktika n�itab, et Riigikohus on t�lgendanud neid �ldnorme �sna laialt. Kuna valitsus ei ole nimetanud �htegi kohtuasja, kus kohus oleks kohtumenetluse �lem��rase kestuse eest h�vitise v�lja m�istnud, j�reldab EI�K, et nii praktikas kui ka seaduses puudus t�hus h�vituslik �iguskaitsevahend. 67. L�htudes eespool tehtud j�reldustest, ei saa EI�K pidada riigi v�ljapakutud �iguskaitsevahendite kogumit artiklis 13 s�testatud n�udeid rahuldavaks. 68. Seega puudus kaebajaettev�ttel t�hus �iguskaitsevahend konventsiooni artikli 13 t�henduses, mis oleks kiirendanud menetlust maakohtus v�i taganud kohase h�vitise juba ilmnenud viivituste eest. Seet�ttu on nimetatud artiklit rikutud. IV. KONVENTSIOONI ARTIKLI 41 KOHALDAMINE 69. Konventsiooni artiklis 41 s�testatakse: "Kui kohus leiab, et konventsiooni v�i selle juurde kuuluvaid protokolle on rikutud ja k�rge lepinguosalise siseriiklik �igus lubab ainult osalist h�vitust, v�ib kohus vajadusel m��rata kahjukannatajale �iglase h�vituse." A. Kahjutasu 70. Kaebajaettev�te n�udis varalise kahju eest 400 000 eurot. Oma v�itel pidi kaebajaettev�te m��ma hooned Kuressaares 2006. aastal m�rgatavalt madalama hinna eest, kui talle oli pakutud enne esimese ajutise meetme rakendamist 1998. aastal. Lisaks n�udis kaebajaettev�te 10 000 eurot mittevaralise kahju eest. 71. Valitsus vaidlustas nimetatud n�uded. Valitsus v�itis, et kinnisvarahinnad on nimetatud ajavahemikul Eestis m�rgatavalt t�usnud ja pealegi puudus igasugune p�hjuslik seos v�idetavate rikkumiste ja varalise kahju vahel. SAAREKALLAS O� vs EESTI Valitsus leidis, et mittevaralise kahju eest n�utav summa on �lem��ra suur. Valitsus tegi EI�K-le ettepaneku m�ista selle punkti alusel kaebajaettev�tte kasuks v�lja m�istlik summa, juhul kui EI�K peaks leidma, et kaebajaettev�te kandis mittevaralist kahju menetluse kestuse t�ttu. 72. EI�K ei leia mingisugust p�hjuslikku seost tuvastatud rikkumise ja v�idetava varalise kahju vahel, mist�ttu j�tab ta selle n�ude rahuldamata. Samas m�istab ta kaebajaettev�tte kasuks v�lja 900 eurot mittevaralise kahju eest. B. Kohtukulud 73. Kaebajaettev�te n�udis ka 4109,80 eurot kulude eest, mis olid seotud menetlusega EI�K-s. 74. Valitsus leidis, et nimetatud summa on �lem��ra suur. 75. Oma praktikast l�htuvalt leiab EI�K, et kaebajal on �igus saada kuluh�vitist �ksnes niiv�rd, kuiv�rd on t�estatud, et kulutused on olnud tegelikud ja h�davajalikud ning suuruse poolest m�istlikud. K�esolevas asjas, v�ttes arvesse kohtul olevat informatsiooni ja eespool nimetatud tingimusi, on EI�K arvates m�istlik EI�K-s l�biviidud menetlusega seotud kulude katteks v�lja m�ista 1500 eurot. C. Viivis 76. Kohtu arvates on sobivaks viivisem��raks Euroopa Keskpanga laenuintressi piirm��r, suurendatuna kolme protsendi v�rra. SELLEST L�HTUVALT KOHUS �HEH��LSELT: 1) j�tab rahuldamata valitsuse esialgse vastuv�ite kaebajaettev�tte esindajate ettev�tte nimel tegutsemise volituse v�idetava puudumise kohta; 2) tunnistab taotluse muus osas vastuv�etavaks; 3) leiab, et konventsiooni artikli 6 l�iget 1 on rikutud; 4) leiab, et konventsiooni artiklit 13 on rikutud; 5) leiab, et: a) kostjariik peab kolme kuu jooksul p�rast konventsiooni artikli 44 l�ike 2 kohast kohtuotsuse l�plikuks muutumist maksma kaebajale 900 SAAREKALLAS O� vs EESTI (�heksasada) eurot mittevaralise kahju eest ja 1500 (�ks tuhat viissada) eurot kulude katteks, lisaks v�imalikud maksud; b) eespool nimetatud kolmekuulise t�htaja l�pu ja tasumise vahelise aja eest tuleb eespool nimetatud summadelt maksta lihtviivist m��ra j�rgi, mis vastab viivise arvestamise ajal kehtivale Euroopa Keskpanga laenuintressi piirm��rale, suurendatuna kolme protsendi v�rra; 6) j�tab rahuldamata �lej��nud osa kaebaja �iglase h�vitise n�udest. Koostatud inglise keeles ja tehtud teatavaks kirjalikult 8. novembril 2007 EI�K reglemendi 77. reegli punktide 2 ja 3 kohaselt. Claudia WESTERDIEK sekret�r Peer LORENZEN esimees

© Rada Europy / Europejski Trybunał Praw Człowieka, źródło: HUDOC (hudoc.echr.coe.int), pozyskano 13.07.2026. · Źródło