13249/02

NELJAS OSAKOND TAAL vs. EESTI (Kaebus nr 13249/02) KOHTUOTSUS STRASBOURG 22. november 2005 K�esolev kohtuotsus muutub l�plikuks konventsiooni artikli 44 l�ikes 2 s�testatud tingimustel. Kohtuotsust v�idakse keeleliselt toimetada. Asjas Taal vs. Eesti on Euroopa Inim�iguste Kohus (neljas osakond) kojana, kuhu kuuluvad: Sir Nicolas Bratza, esimees, J. Casadevall, M. Pellonp��, R. Maruste, S. Pavlovschi, J. Borrego Borrego, J. Sikuta, kohtunikud, ja M. O'Boyle, osakonnasekret�r, olles n�u pidanud kinnisel istungil 3. novembril 2005, teinud j�rgmise otsuse, mis v�eti vastu nimetatud kuup�eval. MENETLUSE K�IK 1. Kohtuasi p�hineb taotlusel (nr 13249/02) Eesti Vabariigi vastu, mille Eesti kodanik Hermo Taal ("kaebaja") esitas 17. augustil 2001 Euroopa Inim�iguste Kohtule (,,EI�K") inim�iguste ja p�hivabaduste kaitse konventsiooni ("konventsioon") artikli 34 alusel. 2. Kaebajat esindab kohtus Tallinnas tegutsev jurist H. Vallikivi. Eesti riiki (,,riik") esindab M. Hion, V�lisministeeriumi juriidilise osakonna inim�iguste b�roo direktor. 3. Kaebaja v�idab, et tema suhtes ei ole kohaldatud asja �iglast arutamist, mist�ttu on rikutud konventsiooni artikli 6 l�iget 1 ja l�ike 3 punkti d. 4. Taotlus suunati EI�K neljandale osakonnale (EI�K reglemendi 52. reegli punkt 1). K�nealuses osakonnas moodustati asja l�bivaatamiseks koda (konventsiooni artikli 27 l�ige 1) EI�K reglemendi 26. reegli punkti 1 kohaselt. 5. Oma 2004. aasta 31. augusti otsusega tunnistas EI�K taotluse osaliselt vastuv�etavaks. 6. 1. novembril 2004 muutis kohus oma osakondade koosseisu (25. reegli punkt 1). K�esolev kohtuasi suunati uues koosseisus olevale neljandale osakonnale (EI�K reglemendi 52. reegli punkt 1). 7. Nii kaebaja kui ka riik esitasid seisukohti kohtuasja sisu kohta (EI�K reglemendi 59. reegli punkt 1). ASJAOLUD I Kohtuasja asjaolud 8. Kaebaja s�ndis 1954. aastal ja elab Tallinnas. 9. 5. juunil 2000 algatas Tallinna politsei kaebaja vastu kriminaalmenetluse, kahtlustades kaebajat v�ljapressimises kriminaalkoodeksi paragrahvi 142 alusel. 17. juunil 2000 v�eti kaebaja vahi alla. Kaebajale esitati s��distus seoses telefoni teel tehtud �hvardusega l�hata Pirita Selveri supermarketis pomm, kui tema n�udmist maksta teatud rahasumma ei t�ideta. 10. Toetudes eeluurimise tulemustele, saadeti kriminaalasi Tallinna Linnakohtusse. 11. jaanuaril 2001 ei ilmunud tunnistajad K., R. ja V. Linnakohtu istungile ning istung l�kati edasi 5. veebruarile 2001. Kaebajat k�sitleti 5. veebruaril 2001 toimunud kohtuistungil. linnakohus l�kkas istungi uuesti edasi, kuna tunnistajad ei ilmunud kohale. J�relikult arutas Linnakohus asja 20. veebruaril 2001. 11. Linnakohtu istungi protokolli kohaselt, mis m��ratles dokumendid kasutamiseks s��distuse esitamiseks ja kaitseks avalikul kohtuistungil, sisaldas Linnakohtu toimik muu hulgas eeluurimise k�igus antud kirjalikke tunnistusi tunnistajate K. ja R. poolt, kes m�lemad olid supermarketi t��tajad. Tunnistaja K. oli v�itnud, et 2. ja 4. juunil 2000 toimunud telefonik�ned olid tehtud 40-50-aastase v�i vanema meeskodaniku poolt. Ta v�itis, et ta v�ib selle h��le �ra tunda. Tunnistaja R. oli v�itnud, et tema oli vastu v�tnud �he meeskodaniku telefonik�ned 3. ja 4. juunil 2000. Toimik sisaldas veel kuus kassetti supermarketile tehtud mitmete telefonik�nede helisalvestustega (4., 5., 7., 8. ja 11. juunil 2000) ning �he kasseti kaebaja poolt tehtud 29. juunil 2000 telefonik�ne salajase lindistusega, samuti helilindistuste koopiad. Eeluurimise k�igus antud tunnistaja V. poolt antud kirjalike tunnistuste kohaselt oli kaebaja 13. juunil 2000 palunud tunnistajal valida kaebaja s�bratari telefoninumbri ja anda toru �le kaebajale. Nad olid p��dnud teha neli telefonik�net, kuid �helegi k�nele ei vastatud. Tegemist oli kohaliku numbriga, mille kolm viimast numbrit sisaldasid "viite" kombinatsiooni, v�imalik et "550" v�i midagi sarnast. Linnakohtu toimik sisaldas ka tunnistaja R. kirjalikku tunnistust, mille kohaselt esitati talle �ratundmiseks 10. augustil 2000 kaebaja poolt tehtud telefonik�ne salajast helisalvestust. Tema arvates sarnanes meesh��l salvestatud telefonik�nes t�pselt selle isiku h��lega, kes juunis 2000 oli supermarketile pommi�hvardusi teinud. Ta oli vastanud supermarketile tehtud neljale telefonik�nele. �hvarduste tegemise ajal oli h��l olnud n�rvilisem, kuid muidu olid h��led identsed. Lisaks sisaldas kohtutoimik anon��mse tunnistaja "Arturi" k�sitluse kirjalikke �lest�hendusi, kes v�itis, et juunis 2000 oli ta kohanud kaebajat peol, kus viimane oli �elnud, et ta oli teinud �hvardusi supermarketile. Sel teel oli kaebajal v�imalik teha head raha. Supermarketi l�hedal asuva kaupluse omanik oli tal palunud �hvardusi teha. Iga kord p�rast �hvarduste tegemist oli ta helistanud poe omanikule. Tunnistaja Artur v�itis, et pommi�hvarduste helisalvestustest kuuel lindil tundis ta kaebaja h��le �ra. Tunnistaja Artur arvas, et nimetatud h��le k�la sarnanes kaebaja omale, nii nagu ka m�ned v�ljendid ja r��kimise maneer. K�nealusesse kohtutoimikusse olid lisatud ka tunnistaja R.'i k�sitluse kirjalikud �lest�hendused, kes v�itis, et 11. juunil 2000 ei vastanud supermarketi infoliin telefoniautomaatidest tehtud telefonik�nedele. Tunnistaja R. v�itis, et toetudes h��lele, r��kimise maneerile ja viidetele eelnevatele telefonik�nedele, olid �hvardused tehtud �he inimese poolt. 12. Mitte �kski tunnistaja ei ilmunud Linnakohtus 20. veebruaril 2001 toimunud kohtuistungile. Tunnistajad K. ja R. v�itsid, et nad ei saanud kohtuistungil osaleda, kuid nad j��vad eeluurimise k�igus antud tunnistuste juurde; tunnistaja V. ei elanud Linnakohtu poolt m�rgitud aadressil. Kohtuistungil l�kkas Linnakohus tagasi kaebaja advokaadi taotluse kutsuda tunnistajad K. ja R. Kohtuistungi protokollist ei ilmne, miks taotlus tagasi l�kati. 13. Tallinna Linnakohtu 20. veebruari 2001 kohtuotsusega m�isteti kaebaja s��di ja talle m��rati 3-aastane vanglakaristus. Kohtuotsuses toetuti eeluurimise k�igus tunnistajate K., R., V. ja anon��mse tunnistaja Arturi poolt antud �tlustele, samuti telefonik�nede helisalvestuste koopiatele. 14. Kohtuotsuse kohaselt oli anon��mne tunnistaja Artur tundnud helilindil �ra kaebaja h��le ning kuulnud teda hooplevat seoses pommi�hvardustega. Tunnistajad K. ja R. tunnistasid, et nad olid korduvalt saanud telefonik�nesid �helt ja samalt, umbes 40- kuni 50aastaselt isikult, kes �hvardas l�hata pommi ja n�udis teatud rahasummat. Lisaks selle v�itis tunnistaja R., et talle helilindilt ettem�ngitud kaebaja h��l sarnanes t�pselt selle mehe h��lega, kes oli teinud pommi�hvardusi. Tunnistaja V. tunnistuste kohaselt oli kaebaja talle r��kinud, et ta oli rahapuuduses ning oli palunud tal valida telefoniautomaadist telefoninumbri, millest ta m�letas esimese ja viimase numbri. Juhul kui keegi vastab, pidi ta toru �le andma kaebajale. Telefoninumbri esimene ja viimane number �htisid supermarketi telefoninumbriga. 15. 26. veebruaril 2001 esitas kaebaja advokaat kohtuotsuse peale kaebuse, n�udes kaebaja �igeksm�istmist. Advokaat v�itis, et Linnakohus ei olnud kohtuistungil �htegi tunnistajat �le kuulanud ning et kohus oli tagasi l�kanud tema taotluse v�lja kutsuda tunnistajad. Linnakohus m�istis kaebaja s��di ebapiisavate t�endite alusel. Kohtuistungi protokollis v�ideti eba�igesti, et mitmed t�endid kohtutoimikus olid avaldatud. Tegelikult seda ei tehtud. Mis puudutab h��le identifitseerimist, siis kaebaja advokaat m�rkis, et kuna tunnistajale R. oli esitatud �ratundmiseks ainult �hte h��lt, ei olnud ta saanud h��li v�rrelda. Oma kaebuses m�rkis kaebaja, et pommi�hvardused j�tkusid juulis ja augustis 2000 p�rast tema vahi alla v�tmist. Oma kaebuses ei n�udnud kaebaja advokaat tunnistajate kutsumist ringkonnakohtu istungile. 16. 28. m�rtsil 2001 arutas Tallinna Ringkonnakohus kaebust avalikul istungil. Kaebaja advokaat kordas uuesti, et Linnakohtu istungil ei olnud v�imalik tunnistajaid k�sitleda ning et n�udmine v�lja kutsuda tunnistajad oli l�katud tagasi. Ringkonnakohtu protokolli kohaselt ei olnud ei kaebaja ega tema advokaat n�udnud tunnistajate v�lja kutsumist istungile. Ringkonnakohus l�kkas kaebuse tagasi. Kohus m�rkis oma otsuses: "[Ringkonnakohtu] [kriminaal-]kolleegium on sarnaselt Linnakohtuga arvamusel, et [kaebaja] s�� on tuvastatud, hinnates t�endeid nende kogumis ning et k�nealune [t�endite] kogum ei sisalda �ksnes tunnistajate �tlusi; arvesse on v�etud k�iki eeluurimise ajal kogutud ja istungi ajal uuritud t�endid." Ringkonnakohus ei teinud kindlaks menetlusnormide �htegi olulist rikkumist, mis oleks sisaldanud alama astme kohtu otsuse tagasit�itmist. 17. 18. aprillil 2001 esitas kaebaja advokaat kaebuse Riigikohtule, korrates Ringkonnakohtu ees esitatud v�iteid. Advokaat kordas, et Linnakohus, rikkudes kriminaalmenetluse seadustikku, ei p�histanud oma otsust kohtuistungil uuritud t�enditele. Oma kaebuses n�udis kaebaja k�nealuse h��le hindamist s�ltumatu eksperdi poolt. 18. 17. mail 2001 keeldus Riigikohus andmast kaebajale menetlusluba. II ASJAKOHASED SISERIIKLIKUD �IGUSNORMID 19. Asjakohasel ajal kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi paragrahvide 205 ja 206 alusel juhib kohtunik kohtulikku arutamist k�igi asjaolude t�ieliku, igak�lgse ja objektiivse uurimise ning t�e avastamise suunas. Kriminaalasja arutamisel peab esimese astme kohus vahenditult uurima kriminaalasjas leiduvaid t�endeid: �le kuulama kohtualused, kannatanud ja tunnistajad, �ra kuulama eksperdiarvamused, vaatlema asit�endeid, avaldama protokolle ja muid dokumente. Koodeksi paragrahvi 262 l�ige 2 s�testab, et kohus rajab otsuse ainult nendele t�enditele, mis on l�bi vaadatud kohtuistungil. Koodeksi paragrahv 274 s�testab, et kohtuotsuse kirjeldavas-motiveerivas osas n�idatakse muuhulgas kohtulikul uurimisel kindlakstehtud asjaolud ja t�endid, mille p�hjal kohus need asjaolud loeb tuvastatuks, motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele t�enditele ning loeb mitteusaldusv��rseks muud kriminaalasjas leiduvad t�endid, millises s��distuses kohus iga kohtualuse s��di tunnistab ja millistel t�enditel see kohtu j�reldus p�hineb. 20. Kriminaalmenetluse koodeksi paragrahvi 233 l�ige 1 s�testab, et tunnistaja mitteilmumisel kuulab kohus �ra menetlusosaliste arvamuse kriminaalasja arutamise v�imalikkuse kohta ja teeb m��ruse kriminaalasja arutamise j�tkamiseks v�i edasil�kkamiseks. 21. Kriminaalmenetluse koodeksi paragrahvi 243 kohaselt p�rast tunnistaja poolt �tluste andmist k�sitlevad teda menetlusosalised, sealhulgas kohtualune ja tema advokaat. Tunnistajale v�ib esitada t�iendavaid k�simusi tema poolt varem antud �tluste selgitamiseks ja t�iendamiseks. Kui kohus peab vajalikuks �le kuulata tunnistajat, kelle suhtes on rakendatud anon��msust, toimub see menetlusosaliste juuresolekuta nende poolt esitatud k�simuste alusel. �tluste sisu avaldatakse kohtuistungil. 22. Kriminaalmenetluse koodeksi paragrahvi 246 kohaselt tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud �tlusi v�ib avaldada, kui tunnistajal polnud v�imalik kohtuistungile ilmuda v�i kui tunnistaja asukoht ei ole teada v�i kui tunnistaja suhtes rakendati anon��msust. 23. Kriminaalmenetluse koodeksi paragrahvi 791 l�ike 1 kohaselt kannatanu v�i tunnistaja v�i temale l�hedaste isikute julgeoleku tagamiseks v�ib rakendada nende anon��mseks j��mist. Anon��msus vormistatakse uurija p�histatud m��rusega tunnistaja v�i kannatanu taotlusel v�i uurija algatusel. 24. Kriminaalmenetluse koodeksi kohaselt oli teise astme kohtus sisuliselt tegemist asja uue kohtuliku aruteluga, mis toimus kaebuse ning nende asjaolude piirides, mida Ringkonnakohus pidas vajalikuks arutada vastavalt seadusele. 25. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 8 l�ige 3 s�testab, et apellant peab kaebuses v�i protestis m�rkima isikute nimed ja aadressid, kelle �lekuulamist Ringkonnakohtus ta taotleb. 26. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 15 l�ike 1 kohaselt v�ib Ringkonnakohus eelmenetluse k�igus m��rata ekspertiisi ja n�uda t�endeid. Seadustiku paragrahvi 17 l�ige 2 punkti 3 kohaselt m��rab kohtunik kriminaalasja arutamisele, n�idates m��ruses isikud, keda kutsutakse kohtuistungile menetlusosaliste, tunnistajate v�i ekspertidena. Seadustiku paragrahvi 17 l�ige 4 s�testab, et Ringkonnakohtul on �igus omal algatusel kutsuda kohtuistungile tunnistajaid ning eksperte, m��rata ekspertiise ja n�uda t�endeid. Seadustiku paragrahvi 17 l�ige 5 s�testab, et tunnistajate uuesti kutsumise taotlused menetlusosaliste poolt rahuldatakse siis, kui esimese astme kohus on sellised taotlused j�tnud eba�igesti rahuldamata v�i kui kutsutud tunnistaja v�i ekspert on j��nud esimese astme kohtu kutsel ilmumata v�i kui ringkonnakohus leiab, et �lekuulatud tunnistaja v�i eksperdi kordus�lekuulamine on olulise t�htsusega. 27. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku paragrahv 20 s�testab, et Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja p�hjendatust esitatud kaebuse piires ning et kohtuistungi k�igus ei ole apellandil �igust v�ljuda apellatsioonkaebuse piiridest. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 31 kohaselt on esimese astme kohtu poolt l�bi viidud kohtuliku uurimise �hek�lgsus v�i puudulikkus ning kohtuotsuses sisalduvate kohtu j�relduste mittevastavus faktilistele asjaoludele esimese astme kohtuotsuse t�histamise aluseks kriminaalasja apellatsiooni korras l�bivaatamisel. �IGUSK�SIMUSED I. KONVENTSIOONI ARTIKLI 6 L�IGETE 1 JA 3 V�IDETAV RIKKUMINE 28. Kaebaja kaebab, et tema suhtes ei ole kohaldatud asja �iglast arutamist ning et tema �igust kaitsele on rikutud, kuna temale ei ole antud v�imalust k�sitleda ise ega lasta k�sitleda s��distuse tunnistajaid ei eeluurimise ega asja avaliku arutamise ajal. Oma v�idetes toetus ta konventsiooni artikli 6 l�igetele 1 ja 3, mis s�testab, silmas pidades k�nealust kohtuasja: ,,1. Iga�hel on ... temale esitatud kriminaals��distuse �le otsustamise korral �igus �iglasele ja avalikule asja arutamisele ... seaduse alusel moodustatud �igusem�istmise volitustega institutsioonis. ... 3. Igal kuriteos s��distataval on v�hemalt j�rgmised �igused: ... d) k�sitleda ise v�i lasta k�sitleda s��distuse tunnistajaid, saavutada omapoolsete tunnistajate kohalekutsumine ja nende k�sitlemine s��distuse tunnistajatega v�rdsetel tingimustel." A. Osaliste v�ited 29. Kaebaja v�idab, et kohtud olid p�histanud oma s��distuse eeluurimise k�igus kahe tunnistaja poolt antud seletustele, kellest �ks oli anon��mne. Kohtud ei olnud k�nealuseid seletusi uurinud, isegi mitte formaalselt avaldanud asja avalikul arutamisel. Linnakohus oli kaebaja advokaadi taotluse kutsuda tunnistajad tagasi l�kanud. Kaebaja oli seisukohal, et Ringkonnakohtul mitte �ksnes ei olnud v�imalust v�ljendada arvamust tunnistajate �lekuulamise vajalikkuse �le, vaid et kohus oli kohustatud seda tegema. Kaebaja advokaat r�hutas oma avalduses, et kaebaja s��dim�istmine tunnistajate kirjalike seletuste alusel, mida kaitsja ei saanud kontrollida tunnistajate suulise k�sitlemise k�igus, oli vastuolus seadusega. Kaebuse p�hiolemus k�sitles tegelikult tunnistajate poolt antud �tluste usaldatavust. 30. Riik on seisukohal, et konventsiooni artiklit 6 ei ole rikutud. Riik v�idab, et EI�K �lesanne ei ole tegelda siseriikliku kohtu v�idetavate fakti- ja �iguslike vigadega. Juurdep��s t�enditele reguleeritakse eelk�ige siseriiklike �igusnormidega ning �ldiselt on siseriiklike kohtute �lesandeks hinnata neile esitatud t�endeid. Ringkonnakohus oli p�dev uurima asja �ksnes kaebuse piirides. Kui kaebaja soovis vaidlustada Linnakohtu otsust tulenevalt samadest t�enditest, millele toetus Linnakohus, oleks kaebaja pidanud v�lja tooma olulised p�hjused, miks oleks kohus pidanud hindama k�nealuseid t�endeid erinevalt. Riik v�itis, et k�nealuse kohtuasja puhul seda ei tehtud. Lisaks sellele t�heldas riik, et ehkki oli �ige, et t�endid hangiti tavaliselt kohtualuse juuresolekul asja avalikul arutelul v�istleva menetluse k�igus, ei olnud eeluurimise etapis saadud seletuste kasutamine iseenesest vastuolus artikli 6 l�ikega 1 ja l�ike 3 punktiga d, eeldusel, et austatakse kaitsega seotud �igusi. Samuti m�rkis riik, et ehkki EI�K oli seisukohal, et tegemist oli konventsiooni artikli 6 rikkumisega, kui s��distus p�hines �ksnes v�i peamiselt avalikul istungil antud seletustel v�i �ksnes v�i peamiselt anon��mse tunnistaja antud seletustel, ei ole k�esolevas menetluses tegemist nimetatud juhtumiga. Nii Linnakohus kui Ringkonnakohus olid p�histanud oma otsused t�enditele, mida hinnati nende kogumis, sealhulgas paljudele muudele t�enditele. Riik oli seisukohal, et kriminaalmenetlus tervikune oli �iglane ning et kaebajat koheldakse �hev��rsena s��distaja poolega. B. Kohtu hinnang 31. EI�K kordab, et k�ik t�endid hangitakse tavaliselt kohtualuse juuresolekul asja avalikul arutelul v�istleva menetluse k�igus. Siiski ei ole politsei uurimise etapis ning kohtuliku uurimise k�igus saadud seletuste kasutamine t�endina iseenesest vastuolus konventsiooni artikli 6 l�ikega 1 ja l�ige 3 punktiga d, eeldusel, et austatakse kaitsega seotud �igusi. Reeglina sisaldavad k�nealused �igused n�uet, et kostjale tuleb tagada piisav ja n�uetekohane v�imalus vaidlustada v�i k�sitleda s��distuse tunnistajat oma seletuste tegemise ajal v�i menetluse hilisemas etapis (vt muude allikate hulgas 20. septembri 1993 otsust kohtuasjas Sa�di v. Prantsusmaa, A-seeriad nr 261-C, lk 56, punkt 43). Veelgi enam, EI�K praktika kohaselt ei ole anon��mse tunnistaja seletuste kasutamine s��distuse p�histamisel mingil juhul vastuolus konventsiooniga (vt n�iteks 26. m�rtsi 1996 otsust kohtuasjas Doorson vs. Madalmaad, kogumik 1996-II, lk 470, punkt 69; ja 23. aprilli 1997 otsust kohtuasjas Van Mechelen ja teised vs. Madalmaad, kohtuotsuste ja lahendite kogumik 1997-III, lk 711, punkt 52). Siiski ei tohi s��distus rajaneda �ksnes v�i m��ravas ulatuses anon��msetele seletustele (vt otsust kohtuasjas Doorson, osundatud eespool, lk 472, punkt 76; ja otsust kohtuasjas Van Mechelen ja teised, osundatud eespool, lk 712, punkt 55). 32. Mis puudutab k�esolevat kohtuasja, siis EI�K m�rgib, et oma kaebustes Ringkonnakohtule ja Riigikohtule v�itis kaebaja, et Linnakohus ei olnud kohtuistungil �htegi tunnistajat �le kuulanud ning et ta oli s��di m�istetud ebapiisavate t�endite alusel. EI�K leiab, et asjaolu, et kohtuistungitel ei kuulatud �le �htegi tunnistajat ning et kaitsja ei saanud neile k�simusi esitada ei eeluurimise ega kohtumenetluse ajal, on tuvastatud. Veelgi enam, kohtud ei k�sitlenud tunnistajaid otse, vaid toetusid eeluurimise ajal tunnistajate poolt antud seletuste helisalvestustele, mis olid lisatud kriminaalasja menetleva kohtu toimikule. 33. Mis puudutab j�rgmist k�simust, kas siseriiklikud kohtud m�istsid kaebaja s��di �ksnes v�i peamiselt eespool mainitud tunnistajate t�endite alusel, m�rgib EI�K esiteks, et Linnakohus nimetas oma otsuses kaebaja, tunnistajate K., R., V. ja anon��mse tunnistaja Arturi antud seletusi. Samuti viidati aruandele, mis k�sitleb t�enditega ja aruandele lisatud telefonik�nede helisalvestuste koopiatega tutvumist. Lisaks osundab EI�K Linnakohtu �ldisele seletusele, et kohus uuris kirjalikke t�endeid ("t�enditega tutvumise aruanne, jne) ning anal��sis t�endeid nende kogumis. Samal ajal, nagu selgub p�hjendustest, mis olid aluseks kaebaja s��di m�istmisel, toetus Linnakohus peamiselt anon��mse tunnistaja Arturi seletustele, kes oli kuulnud kaebajat �tlevat, et tema oli �hvardused teinud ning kes oli kaebaja h��le pommi�hvardustega seotud helisalvestustel �ra tundnud. Lisaks sellele v�itis tunnistaja R., et kaebaja salvestatud h��l sarnanes t�pselt selle mehe h��lega, kes oli teinud pommi�hvardusi. Lisaks m�rgib EI�K, et Ringkonnakohtu otsuse kohaselt n�ustus viimane Linnakohtu p�hjendustega, mis puudutab kaebaja s��di m�istmist ning pidas Linnakohtu p�hjenduste kordamist oma otsuses mittevajalikuks. Ringkonnakohus viitas "t�endite hindamisele nende kogumis" (vt punkti 16 eespool), kuid ei t�psustanud, milliseid t�endeid ta silmas pidas. Neid asjaolusid silmas pidades leiab EI�K, et kaebaja m�isteti s��di peamiselt tunnistajate seletuste alusel, keda tal ei olnud v�imalus k�sitleda. 34. EI�K tuletab meelde, et Linnakohus oli kahel korral kohtuasja arutamist tunnistajate K., R. Ja V. mitteilmumise t�ttu edasi l�kanud. Nad ei ilmunud ka kolmandale kohtuistungile, kusjuures K. ja R. olid v�itnud, et neil ei olnud v�imalik istungil osaleda ning V. asukoht ei olnud kohtule teada. EI�K m�rgib, et see on kohtuorganite �lesanne tagada kohtuistungi n�uetekohane l�biviimine. K�esolevas kohtuasjas ei tehtud siiski �igustatud j�upingutusi tunnistajate kohtusse ilmumise tagamiseks. Ringkonnakohus ei teinud katset tunnistajaid �le kuulata, j�ttes nad v�lja kutsumata, ehkki kohtul oli �igus seda omal algatusel teha vastavalt apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 17 l�ige 4 kohaselt. 35. V�ttes arvesse asjaolu, et ei kaebajal ega tema esindajal v�imaldatud �htegi tunnistajat k�sitleda mitte �heski kohtumenetluse etapis ning et kohtud ei olnud k�sitlenud �htegi tunnistajat, leiab EI�K, et kaebaja kaitse�igusi on piiratud sellises ulatuses, mis on vastuolus konventsiooni artikli 6 l�ige 1 ja l�ige 3 punktis d s�testatud �igustega. 36. J�relikult on artikli 6 l�iget 1 ja l�ige 3 punkti d rikutud. II. KONVENTSIOONI ARTIKLI 41 KOHALDAMINE 37. Konventsiooni artiklis 41 s�testatakse: "Kui kohus leiab, et konventsiooni v�i selle juurde kuuluvaid protokolle on rikutud ja k�rge lepinguosalise siseriiklik �igus lubab ainult osalist h�vitust, v�ib kohus vajadusel m��rata kahjukannatajale �iglase h�vituse." A. Kahjutasu 38. Mis puudutab mittevaralist kahju, siis kaebaja tuletas meelde, et oma kaebuses Riigikohtule n�udis ta 1 400 000 krooni (mis vastab umbes 89 500 eurole) h�vitist �igustamatu s��dim�istmise ja vanglakaristuse eest. Oma kaebuses EI�Kle n�udis kaebaja 10 000 USD iga vangistusaasta eest, s.o kokku 30 000 USD (umbes 33 100 eurot). Oma l�plikus avalduses, mis k�sitles �iglast h�vitust, m�rkis kaebaja, et ta oli kannatanud ��rmist kurnatust ja ebamugavust kriminaalmenetluse k�igus ning vangistuse ajal, mis kestis kolm aastat. Kaebaja oli veendunud, et tema s��dim�istmine ja vangistus olid Eesti kohtute eksliku kohtuotsuse tulemus. Kaebaja palus talle h�vitus m��rata EI�K �ran�gemisel, v�ttes arvesse Eesti kohtutele siseriikliku menetluse k�igus ning EI�Kle esitatud avalduses tehtud n�uded. 39. Riik m�rkis esiteks, et kui EI�K peaks tuvastama konventsiooni rikkumise, on kaebajal �igus n�uda Riigikohtult kohtuasja taastamist ning uue menetluse abil tagatakse kaebajale konventioonis s�testatud �igused. Riik oli seisukohal, et kui EI�K peaks tuvastama kaebaja �iguste rikkumise vastavalt konventsiooni artiklile 6, on m�istlik talle anda h�vitist mitterahalise kahju eest, mis ei tohiks �letada 2000 eurot, kohtuasjas Veeber vs. Eesti (nr2) (nr 45771/99, punkt 46, EI�K 2003-I) antud h�vitis. 40. EI�K kordab, et kohus ei saa �ksnes oletustele tuginedes arutleda, kas menetluse tulemus oleks olnud erinev, kui konventsiooni rikkumist ei oleks aset leidnud (vt 30.10.1997 otsust kohtuasjas Van Mechelen ja teised vs. Madalmaad (artikkel 50), kohtuotsuste ja lahendite kogumik 1997-VII, lk 2432, punkt 18). Siiski j��b t�siasjaks, et kriminaalmenetlust kaebaja asjas ei viidud l�bi koosk�las konventsiooniga. Kohus leiab, et kaebaja kandnud kahju, mida seda ei saa h�vitada �ksnes rikkumise tuvastamisega. �iglastel alustel m�istab EI�K kaebaja kasuks v�lja 6500 eurot mitterahalise kahju eest. B. Kulud 41. Kaebaja n�udis EI�Ks toimunud menetlusega seotud �iguskulude h�vitamist. Kulud olid 47 156 Eesti krooni (mis vastab umbes 3000 eurole), lisaks k�ibemaks 18%, sisaldades 46 200 Eesti krooni advokaaditasuna (38,5 tundi, 1200 Eesti krooni tunni eest) ja 956 Eesti krooni seotud kuludena, kusjuures m�lemale summale tuleb lisada k�ibemaks. Kuna Euroopa N�ukogu oli maksnud 685 eurot �igusabi eest, on kaebaja l�plikuks n�udeks, et see summa, mida �igusabi ei katnud, s.o 42 996,84 Eesti krooni (2748 eurot), saaks h�vitatud. 42. Riik m�rkis, et kaebaja advokaat oli teda esindanud �ksnes EI�K menetluses ning et k�nealune kohtuasi ei olnud eriti keeruline. Riik leidis, et kaebaja n�utav summa kulude eest ei olnud m�istliku suurusega ning palus EI�Kl m��rata kaebajale kulude katteks m�istlik summa. 43. Oma praktikast l�htuvalt leiab EI�K, et kaebajal on �igus kuluh�vitisele �ksnes niiv�rd, kuiv�rd on t�estatud, et kulutused on olnud tegelikud ja h�davajalikud ning oma suuruse poolest m�istlikud. EI�K m�rgib, et kaebaja sai �igusabi 685 euro ulatuses. Lisaks m�rgib EI�K, et kaebaja on n�utava summa korrakohaselt dokumenteerinud. V�ttes arvesse kohtuasja olusid, leiab EI�K, et lisaks juba �igusabina antud summale on m�istlik m��rata konventsioonist tuleneva menetlusega seotud kulude suhtes h�vitiseks 2300 eurot, pluss v�imalikud maksud, mida v�idakse v�tta sellelt summalt. C. Viivis 44. Kohtu arvates on sobivaks viivisem��raks Euroopa Keskpanga laenuintressi piirm��r, suurendatuna kolme protsendi v�rra. SELLEST L�HTUVALT KOHUS �HEH��LSELT: 1) leiab, et konventsiooni artikli 6 l�iget 1 ja l�ike 3 punkti d on rikutud; 2) leiab, et: a) kostjariik peab kaebajale kolme kuu jooksul p�rast konventsiooni artikli 44 l�ike 2 kohast kohtuotsuse l�plikuks muutumist tasuma kaebajale j�rgmised summad, mis arvestatakse �mber kostjariigi v��ringusse maksmisp�eval kehtiva kursi alusel: i) 6500 eurot (kuus tuhat viissada eurot) mittevaralise kahju eest, ii) 2300 eurot (kaks tuhat kolmsada eurot) kulude eest; iii) v�imalikud maksud, mida v�idakse v�tta eespool nimetatud summadelt; b) eespool nimetatud kolmekuulise t�htaja l�pu ja tasumise vahelise aja eest tuleb eespool nimetatud summadelt maksta lihtviivist m��ra j�rgi, mis vastab viivise arvestamise ajal kehtivale Euroopa Keskpanga laenuintressi piirm��rale, suurendatuna kolme protsendi v�rra; 3) j�tab rahuldamata �lej��nud osa kaebaja n�udest �iglase h�vituse saamiseks. Koostatud inglise keeles ja tehtud teatavaks kirjalikult 22. novembril 2005 kohtu reglemendi 77. reegli punktide 2 ja 3 kohaselt. Michael O'Boyle sekret�r Nicolas Bratza esimees